IFI7056 Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon: 2. nädala ülesanded

Suur osa tehtud, osa siiski tegemata. Tuleb tunnistada, et selline maht üheks nädalaks (kolm ülesannet + kodutöö) on meeletult suur, kui nii jätkub, tuleb ennast töölt lahti võtta 🙂

1. Õpikeskkondade uurimise trendid.

• Loe William Winni artiklit „Current Trends in Educational Technology Research:The Study of Learning Environments“ (http://www.springerlink.com/content/cvkueu4etwmh1rvw/) – ei ole veel jõudnud
• Vaata loenguslaide ning mõtle iga õpikeskkondade uurimise trendi kohta üks näide igapäevasest koolikeskkonnast!

Õpikeskkondade uurimise trendid ja näited

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud: e-portfoolio ja pädevused

Viimane teema: e-portfoolio ja pädevused

Tõenäoliselt alustasin oma e-portfoolio loomist 2008. aastal, kui kandideerisin Tiigrihüppe SA koolitajaks, aga täpselt ei mäleta. Kindel on, et kui hakkasin koolitama, lõin endale esimese keskkonna, kus sellekohaseid andmeid hoida: http://piretikoolitused.weebly.com/. Päris e-portfoolioks võiks pidada http://piretikoolitusportfoolio.synthasite.com/, kus on juba palju muid matejale, mis tõendavad õpitust arusaamist ja personaalset arengut.

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud: personaalsed õpikeskkonnad

Viies teema

Ülesanne

Kuidas sa tajud oma personaalset õpikeskkonda oma magistriõpingute raames? Kas see on teistsugune võrreldes sinu varasemate õpingutega? Millistest osadest see koosneb, milliseid vahendeid (inimesed, raamatud, spetsiaalsed programmid jne.) see sisaldab? Põhjenda, miks on sinu keskkond just selline? Mil määral on see keskkond sinu koostatud ning mil määral on see nö peale surutud (näiteks pean kasutama IVA, kuna mingil kursusel on see keskne vahend)? Püüa näiteks oma personaalne keskkond visualiseerida näidates ära komponendid ja nende omavahelised seosed. Joonised oleksid meil heaks baasmaterjaliks võrdlemaks kas ja kuivõrd me tajume oma personaalset õpikeskkonda magistriõpingute raames erinevalt.

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud: tehnoloogiad ja standardiseerimine

Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine

Ülevaade õpikeskkondadega seotud standarditest ja tehnoloogiatest ning nendel põhinevatest tarkvararakendustest. 

1. Lugemismaterjaliga tutvumise kokkuvõte

Sain teada, et e-õppes kasutatavad Veeb 2.0 tehnoloogiad on 

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud: kommentaare teemal “Sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana”

Kommentaare teemal “Sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana”, ajendatuna nädala kokkuvõttest.

Kuna jäin oma postitusega veidi hiljemaks, kommenteerin kaasõppijate mõtteid siin koos, mitte igaühe kohta eraldi.

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud: sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana

Seekordne kodutöö käsitleb sotsiaalset meediat õpikeskkonna osana.

Tänapäeva koolis kasutatakse õppetöös üha rohkem sotsiaalse meedia vahendeid, sest nende võimalused laienevad järjest ja neid osatakse paremini ära kasutada. On küll kinniseid keskkondi, kuid palju tegutsetakse just avatud keskkondades, sest “avatud keskkond pakub paindlikku ja individuaalset lähenemist õpitegevustele ja õpikeskkonnale, kus õppija/õpetaja saab valida, millise vahendi abil oma järgmist tegevust teostada” (Väljataga, Pata & Priidik 2009, lk 15). Veel on hajutatud ülesehitusega keskkondade suur pluss see, et osa materjalist saab jätta vajaduse korral suletuks.

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud: õpihaldussüsteemid

Lugenud seekordse kodutöö esimest ülesannet (Vali üks õpihaldussüsteem (soovitavalt selline, millega sul on olnud kogemusi) ning analüüsi seda kui õpikeskkonda (vastavalt oma definitsioonile eelmisest nädalast) nii õppija kui õppejõu/õpetaja vaatenurgast), jäin paraku kohe jänni. Hoolimata õppematerjalidest ja aruteludest, on mul ikkagi terminid segamini.