Tag Archive | digitaalsete õppematerjalide koostamine

IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine: kursuse tagasiside ja enesehinnangu refleksioon

Viimane ülesanne: kursuse tagasiside ja enesehinnangu refleksiooni postituse kirjutamine oma õpilepingu põhjal.

Refleksioon õpilepingu põhjal

Teema. Olin märkinud, et kõige vähem tean ma õppematerjalide koostamise vahenditest ja soovin kõige rohkem just neist teada, samuti uutest tehnoloogiatest. Seda ma ka sain: õppevahendite koostamise materjalid olid väga huvitavad. Kahjuks ei saanud  ma aga tehnilistel põhjustel ühtegi ise luua. Ka kolmas teema, arvutipõhine testimine oli huvitav. Uurisin YacaPacat, mis oli täitsa vahva, aga perspektiivitu, sest autoriks saada on väga raske. Kursuse alguses oli silma  hakanud ka puutetahvlite teema, kuid selle õppimist nagu ei olnud, olid aga iPadid. Lootsin, et saan mõne asjaliku materjali ka ise luua, aga tehnilised põhjused segasid jälle. Ei väsi kordamast autoriõiguste teema vajalikkust ning suure plussina sisaldas kursus viitamise õpet. Selleteemaline kontakttund oli väga üksikasjalik ja kasulik. Õppematerjalide kvaliteedi nädal oleks võinud tõesti olla enne rühmatööd, kindlasti saanuks see siis parem, aga iseenesest oli rühmatöö tegemine väga rikastav ja meie koostöö sujus väga hästi. Jätka lugemist

Advertisements

IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine: õppematerjalide kvaliteet

Viimane teema: õppematerjalide kvaliteet

Selle teema ülesandeks on tutvuda siin postituses viidatud materjalidega, avaldada oma mõtted õppematerjalide kvaliteedi kohta ning analüüsida enda rühmatööd kvaliteedi seisukohast. Analüüsi aluseks võite võtta Koolielu kvaliteetse õppematerjali hindamismudeli või mõne teise sobiva kvaliteedi raamistiku. Rühmatöö kvaliteedi analüüsi võite esitada rühma liikmete peale ühiselt.

Õppematerjalide kvaliteedi tagamise lähenemistega olen põgusalt tuttav. Tean, et Koolielu portaali juures on kvaliteedi tagamiseks ainemoderaatorid, ja see on väga hea. Tean ka, et LeMillis tehakse õppematerjalid kohe avalikuks ja kuigi teised võivad neid parandada, ei tehta seda eriti. e-Õppe Arenduskeskuse juures õpiobjektide ja e-kursuste kvaliteedi temaatikaga tegeleva kvaliteedi töörühma olemasoluga ning kvaliteetsete e-kursuste tunnustamiseks välja töötatud e-kursuse kvaliteedimärgi taotlemise protsessi ja hindamispõhimõtetega olen samuti kursis.  Jätka lugemist

IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine: rühmatöö

Rühmatööde eesmärk:

  • uurida põhjalikumalt mingit konkreetset tehnoloogiat või vahendit digitaalsete õppematerjalide loomiseks. Väiksemahuliste vahendite korral sobib ka mitme samalaadse vahendi võrdlus,
  • koostada veebipõhine õppematerjal, mis annab ülevaate vahendi peamistest võimalustest,
  • esitleda oma rühmatöö tulemusi viimasel kontaktpäeval 05.05.

Tegin rühmatöö koos Katriini ja Hellega, teemaks oli GLO Maker. GLO Maker võimaldab luua õpiobjekte, mis on disainitud õppe-eesmärkidest lähtuvalt ning on korduvkasutatavad. GLO Makeri keskkonnas loodud materjalid on slaidipõhised ning neis saab kasutada interaktiivse multimeedia võimalusi, mis parandavad õppimise kvaliteeti. Õpiobjekti loomisel on võimalik kasutada mitmesuguseid disainimustreid. 
Jätka lugemist

IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine: kuues teema

Kuues teema: allikmaterjalidele viitamine

Seoses igasuguste tehniliste ja muude jamadega minu sellenädalane kodutöö kahjuks viibib. 

Olen kunagi osalenud e-viitamiskursusel ja seetõttu on osa teemast veidi tuttav. Minu tollase kursuse sissekanded on siin: http://piretiavatud.blogspot.com/search/label/viitamiskursus.

IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine: viies teema

Viies teema: õppematerjalide autoriõigus

Selle teema ülesanne on pigem teoreetiline:

  • lugege läbi eestikeelne lugemismaterjal,
  • valige üks ingliskeelne teadusartikkel 5. teema alt ja tutvuge sellega,
  • kirjutage selle põhjal ajaveebipostitus, kus võtate kokku loetust õpitu. Autoriõigus on selline teema, mis tekitab palju küsimusi. Pange ka need oma postitusse kirja ja ma püüan vastata.

Olen autoriõiguste teemaga päris hästi kursis, sest olen seda palju uurinud ja õpetanud ning sellest kirjutanud. Ühe uue asja leidsin – lokaliseeritud litsentsid ja et seda tasub valida teoste puhul, mille peamine sihtgrupp asub Eestis (näiteks eestikeelsed õppematerjalid). Hea mõte, mille olin unustanud, on vajaduse korral enne oma materjali avaldamist eemaldada autoriõigusega kaitstud illustratsioonid ning jätta nende asemele viited illustratsiooni algallikale. Jätka lugemist

IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine: neljas teema

Neljas teema – uued tehnoloogiad, mis ei ole veel kas seadmete maksumuse tõttu või muudel põhjustel jõudnud kõikjale levida. Nädala lugemismaterjal puudutab e-õpikuid ja interaktiivse tahvli materjale, kuid selliste uute tehnoloogiate alla võib liigitada ka videosalvestussüsteemid (näiteks Echo 360), taskuhäälingu, iTunes U ja terve rida muid vähemlevinud lahendusi õppesisu edastamiseks.

Nädala ülesanne on järgmine:

Ma ootaks teie postitustes ka natuke laiemat mõtlemist sellel teemal. Kas olulisem on uute tehnoloogiatega kaasnevad lisavõimalused või veebipõhiste materjalidega kaasnev avatus? Kas koolid peaks oma piiratud rahalisi vahendeid investeerima tahvelarvutitesse või tuleks võtta suund BYOD lähenemisele? Millisena te kujutate ette õpikut aastal 2020? Jätka lugemist

IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine: kolmas teema

Kolmas teema: arvutipõhine testimine

Ülesanne koosneb kahest poolest:

  • Valige üks teile uus testide koostamise vahend ja koostage seal 3…5 eri tüüpi küsimusest koosnev test (sõltuvalt vahendi võimalustest). Kirjutage ajaveebipostitusse oma kogemused vahendi kasutamisest ning lisage link koostatud testile.
  • Valige artiklite lehelt kolmanda teema alt üks teadusartikkel, lugege see läbi ja tooge paar olulisemat mõtet välja oma postituses.

Hans Põldoja sõnul on arvutipõhise testimise juures kõigepealt oluline eristada küsimusi ja teste. Standardeid järgivate vahendite puhul hoitakse küsimusi testidest eraldi. See võimaldab küsimusi taaskasutada – õpetaja saab valida küsimuste baasist sobivad küsimused ning panna neist kokku testi. Lihtsamate vahendite puhul, mis standardeid ei järgi, on küsimused testiga seotud (näiteks LeMill keskkonnas). IMS QTI spetsifikatsioonis ei ole küsimuste tüüpidel “inimkeelseid” nimetusi. Ühes oma projektidest (TATS) oleme tõlkinud küsimuste tüübid järgnevalt (6 IMS QTI küsimuse tüüpi on siit eestikeelsest tõlkest puudu): Jätka lugemist