Arhiiv

IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine: esimene teema

Esimene teema: Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Ülesanded on järgmised:

  • Lugege läbi eestikeelne lugemismaterjal “Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse
  • Valige üks õppematerjalide repositoorium/referatoorium ning tutvuge selle võimalustega ja saadaolevate õppematerjalidega teie õpetatavas või teid huvitavas aines.
  • Valige artiklite lehelt esimese teema alt üks teadusartikkel ning lugege see läbi.
  • Millised on teie senised kokkupuuted õpiobjektidega? Milliseid teiste poolt koostatud õppematerjale te kõige enam kasutate oma õpetamise või õppimise toetamiseks? Jne. Jätka lugemist

IFI7056 Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon, 1. nädal

1. nädala ülesanne:

  • Loe läbi üks loetelus olevatest artiklitest.
  • Kasutades loengumaterjalides ja artiklis toodud väiteid, loo haridustehnoloogi ametipositsiooni töökirjeldus oma (praeguse/tulevase) asutuse jaoks (vähemalt 10 lauset) ja postita see oma blogisse.
  • Loe läbi teiste üliõpilaste poolt postitatud kirjeldused ning anna postituse kommentaarides oma põhjendatud hinnang vähemalt ühe üliõpilase ametikirjelduse sobivusele antud asutuse kontekstis (5 lauset).

Tutvusin Marju Piiri tööga “E-kursuse “Sissejuhatus e-õppesse” materjal” (Tartu,  2010), kuna Varje Tipu esitlust “Kes on haridustehnoloog?” olin juba lugenud ning kasutanud mõtete kogumiseks oma varasema postituse “Haridustehnoloogia vajalikkusest ja haridustehnoloogiliste võimaluste rakendamisest õppetöös” tarbeks. Jätka lugemist

IT juriidika essee “Copyright vs Creative Commons”

Copyright vs Creative Commons

Piret Joalaid, Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi haridustehnoloogia magistriõppe üliõpilane

Inimkonna ajaloo tähtsaim saavutus pärast trükipressi leiutamist on Internet, mis aitab veel ulatuslikumalt ja kiiremini levitada kultuuri, teadmisi ning demokraatiat. Uus tehnoloogia võimaldab igaühel lihtsalt teoseid kopeerida, muuta ja avaldada.

Üha areneval Interneti-ajastul on aga järjest enam päevakorral autorikaitse. Ka õppematerjalide loomisel tuleb tähelepanu pöörata autoriõigustele. Ühelt poolt eksitakse oma materjale avaldades sageli autoriõiguste vastu, kui nende loomisel on kasutatud tekste või illustratsioone, mille avaldamiseks pole luba. Teiselt poolt oleks hea anda teistele inimestele litsents oma materjalide kasutamiseks. Jätka lugemist

Digitaalse meedia sisutootmine: kontaktundide kokkuvõte

Esimene kontakttund: veebikeskkonnad

Pildid veebis: tegelesime pildiotsingu, pilditöötluse ja piltidega seotud keskkondade ning Flickriga. Kõik teemad olid juba varasemast enam-vähem tuttavad, uuemad olid Picmonkey ja Tricideri keskkond, millel on palju kasutusvõimalusi.

Helifailid veebis: samuti küllalt tuttav teema. Teadsin juba varem, kust leida vabu helifaile, kuidas luua helifaile veebis (Podomatic) ja mida kujutab endast taskuhääling, sest olin osalenud Koolielu selleteemalisel õppimisüritusel. Uued olid Audioboo ja SoundCloud.

Teine kontakttund: fototöötluse praktikum

Minu jaoks oli kasulik saada ülevaade digifoto failide olulistest parameetritest ja tähtsamatest töötlusvõtetest ning värvide kohendamisest, retušeerimisest, fotomontaažist. Lisaks saime materjale rastergraafika ja selle töötlemise ning RGB värvide kohta, millest ma eriti palju ei teadnud. Kasutasime Paint.NET’i, mida mul ka enne polnud Laadisin selle oma PC-sse, kuna see töötab Windowsis. Kahju muidugi, sest töötan enamasti Maciga. Niisiis oli selles kontakttunnis iseäranis palju olulist infot.

Kolmas kontakttund: veebikeskkonnad (slidecast, screencast, video)

1. Slidecast (slaidivisioon, slaidiviisor) – salvestatud slaidiesitlus, millele on lisatud kommentaarid. Tuttav teema, teadsin juba Slideshare’i ja  VoiceThreadi. Panime VoiceThreadi pilte üles ja kommenteerisime

2. Screencast (ekraanivisioon, ekraaniviisor, ekraanisalvestus) – ekraanil toimuva salvestamine, programmid ja keskkonnad (Screenr, Jing, GoView, Screen-o-matic, CamStudio, Camtasia, ScreenCastle). Olin kasutanud Jingi, aga ainult ekraanipiltide tegemiseks, ning näinud põgusalt Screen-o-maticut ja Camtasiat. Ekraanisalvestust polnud varem teinud ja nüüd oli see võimalik. Kasutasin Screen-o-maticut – iseenesest lihtne, aga praktiline töö võttis kaua aega.  Üks kasulik asi, mida võiks rohkem edaspidi kasutada.

3. Video – keskkonnad: Youtube, Vimeo, Wevideo, Magisto, Koolielu. Teadsin varem kõiki peale Magisto ja olin neid kasutanud, videoid üles laadinud. Asjalik ülesanne oli hariduslike videote kohta ülevaate tegemine: igaüks otsis mingil teemal videoid, kas ja kui palju neid olemas on. Harjutasime videotöötlust Youtube’i keskkonnas, mis oli mulle täiesti uus. Hea võimalus, mida olen nüüd ka hiljem kasutanud.

Neljas kontakttund: helitöötlus

Kasutasime Audacity’t, millega olin juba varem töötanud, aga nüüd sain uusi nippe juurde ja palju parema kasutusoskuse. Ka seda programmi olen nüüd rohkem kasutanud. Lisaks jälle materjale: heli, sissejuhatus, helisalvestuse ajalugu; digitaalne heli; digitaalne helitöötlus; müra ja müratasandus

Viies kontakttund: video

Jutuks olid olulised tehnilised detailid ja monteerisime Windows Movie Makeriga. Tavapäraselt lisamaterjal: videost üldiselt, digitaalsest videost ja kavideokompressioonist. Windows Movie Makerit olin õige pisut proovinud, sest olen eelistanud iMoviet. Tunnis tegime advendifilmi Tallinna ülikoolist, vahelduseks sügisesed võtted. Sain teada palju huvitavaid ja kasulikke võtteid.

Kokkuvõtteks

Mulle meeldis, et olid vajalikud praktilised tööd, enamikku vahendeist ja oskustest kasutan praegugi. Alati olid olemas lisamaterjalid, kuhu saab vajaduse korral hiljemgi pilku heita, ja lingid, mida uurida.