Innovatsioonitehnoloogiad: Katrin Schultzi essee retsensioon

Katrin Schultzi essee „Minu organisatsioonis käigus olev innovatsioon“ retsensioon

Katrin on kirjutanud essee Kesk-Eesti põhikooli kohta, kus juhtkond ja töötajad ei ole eriti innovaatilised, kuid siiski pooldavad uuendusi, kui need on põhjendatud ning praktiliselt vajalikud.

Innovatsioonina on välja toodud järgmised punktid:

  1. kõigil õpetajatel on sülearvuti,
  2. loodud on infojuhi töökoht,
  3. inglise keele õpetaja IKT pädevuste arendamine,
  4. Moodle’i e-õppekeskkonna juurutamine koolis,
  5. projektorite soetamine.

Silma ei hakanud, millisteks uuendusteks autor neid peab, mõneti häiris liiga suur kirjavigade hulk.

Keegi ei kahtle enam ilmselt selles, et üldhariduskoolis peaks igal õpetajal olema tööarvuti, olgu see süle- või lauaarvuti. Tundub, et kõnealuses koolis on soetatud sülearvutid, sest lauaarvutitest pole juttu. Mis ja kui palju neis arvuteis on ning kuidas ja milleks neid kasutatakse, pole samuti teada, küllap on haridustehnoloogi ülesannetes infojuhil selles vallas suur töö ees.

Infojuhi töökoha loomine on kindlasti oluline innovatsioon, sest tänapäeval peab koolis õpetajate kõrval olema inimene, kes tunneks arvuteid ja servereid ning nendega seotud probleeme, teaks programme ning oskaks neid installida. Õpetajatel tekib IKT-alaseid probleeme sageli ja nad ei saa nendega ise hakkama.

Essee põhjal saab järeldada, et IKT pädevusi on arendatud ainult ühel õpetajal ja praktilise vajaduse tõttu. Tahaks loota, et nüüd jätkub ka teiste õpetajate arendamine, inglise keele õpetajast võiks kujuneda innustav eeskuju.

Moodle’i e-õppekeskkonna juurutamine koolis on suur innovaatiline samm. See nõuab kõigepealt infojuhilt (või õigemini haridustehnoloogilt) suurt põhjendamist ning õpetamist, sest õpetajad ei taha seda eriti kasutada, ning õpetajatelt valmisolekut sellega töötama hakata. Tähtis ongi leida Moodle’i plussid ja just eriti neid tutvustada.

Mida täpsemalt innovatsiooniks pidada, sõltub asutusest. Üldhariduskoolidel on raha vähe ja sestap on need erineval tasemel. Näiteks on kõnealuses koolis võimalik osta vaid üks projektor aastas, kuigi see on kaasajal juba peaaegu hädavajalik vahend. Seega on projektorite soetamine selles koolis tõesti uuenduslik. Paraku tahan öelda, et Tiigrihüpe ei lähe senisel kujul enam edasi ja ma ei usu, et varsti saab koolides kasutada e-töövihikuid ja -õpikuid – nii radikaalset muutust ei tasu vist veel oodata.

Kool on pidevalt uuenev organisatsioon, selle tingib vajadus kasvatada arenevas ühiskonnas hästi toime tulevaid inimesi. Ehkki ühest küljest on tõesti vaja iga uue toote, protsessi ja mõtteviisi kasutuselevõttu põhjendada, ei tahaks nõustuda põhimõttega, et kui õpetajad ei soovi innovatsiooni, siis pole mõtet selle peale raha kulutada, et „pole mõtet koolile muretseda IKT-vahendeid, mida ei kasutata“. Õpetajad ei tea sageli, mis võiks neile hea olla või mis nende tööd kergendaks, neil pole tihti ettekujutustki, mida soovida. Pigem võiks mõelda vastupidi: investeerida kasulikesse vahenditesse ja õpetada õpetajaid neid kasutama – tuleks ka õpilastele kasuks. Samuti ei julgeks ma teha üldistust, et vanemaealised peadagoogid ei ole uuendustele altid, kuigi selles Kesk-Eesti koolis võib see nii olla.

Katrin, sul on infojuhina (haridustehnoloogina) lai tööpõld ees: oled kitsaskohtadena ise välja toonud e-kooli, Moodle’i ja interaktiivse tahvli, neile lisandub minu meelest mõtteviisi muutus. Kassipoegadel pistetakse nina piima sisse, sest kuidas nad muidu teaksid, mis on hea ja kasulik – ehk tasub eeskuju võtta!

Edu ja jõudu!

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s