Innovatsioonitehnoloogiad: organisatsiooni innovatsioon

Ülesanne

Lühikeses essees (4500-5000 täheruumi) palun kirjeldada praegusel hetkel oma organisatsioonis käigus olevat (või teie organisatsiooni mõjutavat) innovatsiooni. Palun kirjeldada selle innovatsiooni kuulumist erinevatesse alaliikidesse (toode, teenus, protsess, mõttemudel, positsioon), tema allikaid (teaduspõhine, nõudluspõhine) ning mõju (inkrementaalne, radikaalne) ning võimalikku arengut ajas. Lisage 1-2 näidet ning 2-3 argumenti, mis teie seisukohti tõestavad.

Avaldage oma töö internetis (näiteks oma blogis või iCampuses teie isiklike failide kaustas) ning viidake sellele, postitades link käesolevale aruteluteemale.

Oma praeguses töökohas ühes Tallinna üldhariduskoolis olen alles teist aastat, seega pole päris pädev selle innovatsiooni täielikult hindama, sest pole veel kõigega kursis, kuid üht-teist saan esile tuua.

Koolis on ametis väga agaralt tegutsev innovaatiline arendusjuht. Ta on Tallinna ülikooli doktorant ja ka õppejõud, juhendades möödunud õppeaastal näiteks haridustehnoloogide taristuseminari. Seetõttu on ta kursis paljude õppeasutustega ning oskab neist meilegi uusi tuuli tuua. Samuti käib ta sageli välismaal haridusalaste uuendustega tutvumas ja tutvustab meie kooli edulugu välismaa asjahuvilistele. Meie edu on käinud kaemas 2013. aasta sügisel juba Hiina (Taiwaan), Soome, Belgia, Austria, Prantsusmaa 2x ning Jaapani TV delegatsioon. Eesmärk on muu hulgas olnud filmida meie innovaatilisust ning eriliselt robootika asju. Oleme nii lastesaadetes, tehnikasaadetes, päevakajalistes uudistes, ajakirjades kui ka erinevaid riike võrdlevas IT dokumentaalis kaardil. Võime olla uhked! kinnitab meie arendusjuht.

Majas on kaks arvutiklassi, puutetahvlid, sülearvutid õpilastele klassis töötamiseks, tegeletakse robootikaga, klassides on õpetajaarvutid ning projektorid. Viimane tehnoloogiline uuendus saabus kooli oktoobri alguses – klassitäis tahvelarvuteid (25 tahvelarvutit Androidi süsteemiga) peamiselt loodusainete õppetoolile, kuid ka algklassidele kasutamiseks. Kuna meie kool on saanud arendusjuhi sõnul üsna nutikaks, siis on loodud selleteemaline blogi: http://pgnutikad.blogspot.com/, kus saab ennast tahvelarvuti ja mobiilitehnoloogia programmide ehk appidega kurssi viia.

Korraldatakse pidevalt koolitusi, ehkki seda ei saa enam suureks innovaatilisuseks pidada, suurendamaks õpetajate teadmuspagasit. Koolitused hõlmavad nii infotehnoloogilist kui ka pedagoogilist valdkonda, viimased suuremad olid kevadel “Digitaalne kodanik” ja sügisel HEV-õpilaste õpetamisest. Väiksemaid koolitusi tehakse sageli. Lisaks edastatakse meilitsi teateid muude koolituste, konverentside, seminaride jms kohta, kus õpetajad saavad osaleda.

See, et koolil on oma koduleht ja e-kool, ei ole enam ilmselt innovatsioon. Võib-olla ei ole innovatsioon ka enam see, kui kool kajastab oma tegemisi valdkonnablogides, kuid tahan meie omad siiski ära nimetada: üritused, kunst koolis, sport koolis, algklassid koolis, ajalugu ja ühiskonnaõpetus ning IKT koolis. Uuenduslikuks pean My SkyDrive’i ning Moodle’i keskkonna kasutamist. SkyDrive’is on kooli dokumendid, Moodle’i keskkonda loovad õpetajad alates eelmisest õppeaastast oma kursusi.

Seoses uue riikliku õppekava rakendumisega uueneb kool igas vallas. Õpetajad peavad paratamatult looma uusi õppematerjale, sest vanadega ei saa enam läbi ja lisandunud on lõimimine ning loov- ja uurimistööd. Lõimingu ja uurimuste puhul rakendatakse muu hulgas IKT-vahendeid. Ruumide vähesuse tõttu tuleb õpetajatel vahel leida mitmesuguseid variante, kuidas korraldada õppetööd väljaspool koolimaja, olla loov. Osaletakse projektides (nt Comenius). Ainetundides rakendatakse ühisloomet, õpimänge, teste, m-õpet (loovtöödes, projektipäevadel) jm innovaatilisi õppe- ja hindamismeetodeid. Mina olen kasutanud õpilastega lisaks vikile ka Facebooki gruppi, sest pean mõistlikuks ühendada meeldiv kasulikuga ehk anda õppeülesandeid seal, kus õpilased niikuinii pidevalt on. Edaspidi võiks vast rohkem mõelda pilvesõppele.

Kool areneb innovaatiliselt tõusvas joones, sest teisiti enam ei saagi – innovatsioon on sisse kirjutatud Eesti üldhariduskooli riiklikusse õppekavasse. On isegi läbiv teema “Tehnoloogia ja innovatsioon”, millega “toetatakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja kaasaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas” (RÕK).

Innovatsiooni igapäevase koolielu kontekstis tuleks tõlgendada ka kui uut teadmust loov õppimine (õppimine ise innovatsiooni tehes), st “õpilase enda õppimisviiside ja -vahendite uuendamine, eelkõige IKT uudse rakendamise teel oma personaalse õpikeskkonna ja enesejuhitavate õppimisstrateegiate kujundamine õpilase poolt” (RÕK). Siin peab ka õpetaja innovaatiline olema ja rakendama VOSKi (võta oma seada kaasa, ingl k BYOD), sest õpilastel on küllalt palju igasuguseid vahendeid, mida saaks õppeeesmärgil ära kasutada. Riikliku õppekava kohaselt tulebki aineõpetajatel lõimida oma ainetundidesse IKT rakendamisel põhinevaid meetodeid ja töövõtteid ning lisaks arvutiklassis peetud ainetundidele on soovitatav kasutada nüüdisaegseid IKT-vahendeid ka kodutööde ja õuesõppe puhul. Gümnaasiumis kulgeb innovatsioon eelkõige rühmatööna tehtavate uurimis- ja arendusprojektide vormis, püüdes võimalusel kaasata innovaatilisemaid tehnoloogiafirmasid või teaduskeskusi. Eesmärgiks on positiivsete hoiakute kujundamine tehnoloogilise innovatsiooni ja sellega seonduvate karjäärivõimaluste vastu. Samuti tuleb gümnaasiumiastme lõpuks tagada kõigi õpilaste valmisolek IKT kasutamiseks igapäevaelus, kõrgkooliõpingutes ja töös. (RÕK)

Niisiis ei ole innovatsioonist pääsu. Üldhariduskooli puhul on tegemist vast protsessi innovatsiooniga (õppimine ja õpetamine muutuvad tõhusamaks ja paindlikumaks); kui muutub ka mõttemudel (et uuendustega tuleb kaasas käia, et paremini toime tulla), on suurepärane. Uuendused leiavad aset nõudluspõhiselt, sest elu ja maailma üldine areng ise esitavad need nõudmised. Pean mõju inkrementaalseks, sest midagi radikaalset pole vist juhtunud, areng toimub pidevalt meie ümber ja sees. Usutavasti jätkub samasugune areng edaspidigi: täiustuvad tehnika ja tehnoloogiad, muutustega peavad kaasa minema nii õpilased kui ka õpetajad, muidu jäävad nad elule jalgu. Midagi radikaalset ei oska praegu ette kujutada, pigem toimub edasiminek inkrementaalselt, kuigi kiiresti.

Oma kahes eelmises koolis sain innovatsiooni lähedalt näha, seda lausa ise luua. Esimeses koolis töötades ei teadnud ma haridustehnoloogiast veel midagi, kuid sellegipoolest moodustasime seal minu eesvedamisel IKT arendamise nõukogu. Selle ülesandeks said arvutiklassi kasutamise korra parandused, ürituste plaani panemine Internetti, IT-vahendite muretsemine, projektid, õpetajate haridustehniliste pädevuste tõstmine. Juba siis olid meil kõne all ka autorikaitse probleemid. Teises koolis jätkasin sama: arvutiklassi kasutamise korra ajakohastamine, asjaajamise ja info liikumise korra väljatöötamine, pedagoogide haridustehnoloogiliste pädevuste tõstmine, mitmekülgse digitaalse infosüsteemi kasutuselevõtt (õpetajatele edastatakse teateid elektrooniliselt ning õpetajate toas on infoteler, kus kuvatakse hetkel oluline teave, dokumentide põhjad on veebis kõigile töötajatele kättesaadavad, tunniplaan ja selle muudatused kantakse keskkonda, kus need ilmuvad kohe ka kooli kodulehel olevasse tunniplaani, koostööks kasutatakse elektroonilisi ühistöövahendeid ja veel palju muud). Neid uuendusi nimetaksin radikaalseks, sest tegime need kiiresti ja muutsime senist olukorda kardinaalselt.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s