INT7059 Teadmusjuhtimine: II moodul – teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid

II MOODUL: TEADMUSE LOOMISE, OMANDAMISE, JAGAMISE JA RAKENDAMISE PROTSESSID

Ülesanne 1: Loe läbi mooduli sissejuhatus ja õpiobjekt ning analüüsi esitatud käsitlusi. Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides:

  1. Teadmusjuhtimise põhikomponendid, protsessid ja infrastruktuur
  2. Teadmusjuhtimise tsükli mudelid
  3. Organisatsioonikultuur, organisatsiooni struktuur, organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur, üldteadmised, füüsiline keskkond
  4. Teadmusringluse protsessid

Vajadusel otsi teemakohast lisamaterjali.

Ülesanne 2:

  1. Koosta individuaaltööna ühe konkreetse organisatsiooni, millega oled hästi tuttav, teadmusjuhtimise analüüs läbitöötatud materjalidest lähtuvalt (milliseid teadmusjuhtimise protsessid on identifitseeritavad ja millistel eesmärkidel, mida soovitaksite muuta/täiustada jms.)
  2. Esita individuaaltöö õppejõule kommenteerimiseks 5.oktoobriks. (Esitatud Moodle’isse)

Ülesanne 1

1. Teadmusjuhtimise põhikomponendid, protsessid ja infrastruktuur

Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti:

  •  teadmusjuhtimise protsessid
  •  teadmusjuhtimise süsteemid

Teadmusjuhtimise protsesse ja süsteeme mõjutavad

  •  teadmusjuhtimise infrastruktuur
  •  teadmusjuhtimise mehhanismid
  •  teadmusjuhtimise tehnoloogiad

Protsessipõhine lähenemine teadmusjuhtimisele:

  • teadmuse loomine,
  • omandamine,
  • jagamine ja
  • rakendamine/kasutamine.

Detailsemalt:

  • teadmuse omandamine,
  • loome,
  • kodifitseerimine,
  • jagamine,
  • juurdepääs,
  • rakendamine ja
  • taaskasutamine organisatsioonides ja organisatsioonide vahel.

2. Teadmusjuhtimise tsükli mudelid

Teadmusjuhtimise tsükkel kirjeldab, kuidas teadmisi organisatsioonis eri etappidel määratletakse, kogutakse, jagatakse ja kasutatakse.

Meyeri ja Zacki mudel (1996): infotoodetega seotud kogemusi saab rakendada teadmusressursside juhtimisel. Infotooted: info, mida saab müüa klientidele, nt andmebaasid, kliendiprofiilid jt. Uurimistöö tulemusi füüsiliste toodete kohta saab laiendada teadmusjuhtimise tsükli kirjeldamiseks.

Bukowitzi ja Williamsi (2000) mudel: kuidas organisatsioonid loovad, säilitavad ja juurutavad strateegiliselt olulisi teadmisi väärtuste loomiseks. Organisatsiooniteadmus koosneb repositooriumitest, seostest, tehnoloogiatest, kommunikatsiooni infrastruktuurist, funktsionaalsete oskuste kogumist, protsessidealasest oskusteabest, keskkonna reageerimisvõimest, intellektuaalsest kapitalist ja välistest allikatest. Probleemiks ei ole info leidmine, vaid see, kuidas tohutu infohulgaga efektiivselt toime tulla. Mudel rõhutab vaiketeadmiste olulisust.

McElroy mudel (1993) kirjeldab teadmiste elutsüklit: teadmiste loomise ja integreerimise protsessid seoses organisatsiooni mälu, uskumuste ja ärikeskkonnaga. Organisatsiooniteadmus moodustub nii üksikisikute kui gruppide teadmusest kui ka väljendatud ja dokumenteeritud teadmusest.

Wiigi mudel (1993) rõhutab organisatsiooni edukuse tagamiseks kolme vajalikku tingimust :

  •  tooted, teenused ja kliendid,
  •  ressursid (inimesed, kapital ja töövahendid/seadmed),
  •  võime tegutseda.

Teadmiste loomine sisaldab õppimist isiklikust kogemusest, formaalset haridust ja väljaõpet, intelligentsust, õppimist meedia ja raamatute vahendusel ning kaaslastelt. Teadmiste loomine võib olla näiteks seotud turundusuuringute, fookusgrupiintervjuude, küsitluste ja andmekaevega. Teadmuse valdamine ühendab nii üksikisikute teadmuse kui väljendatud teadmuse, näiteks raamatutes. See võib olla seotud meenutamisega, akumuleeritud teadmusega repositooriumites või ilmneda tööprotsessides. Teadmiste ühendamine hõlmab teadmussüsteeme (nt intranet, andmebaasid) ja inimgruppe (nt ajurünnak) ning sisaldab näiteks koordineerimist, ühendamist/montaaži ning teadmiste otsingut. Teadmuse kasutamine toimub töö kontekstis ja avaldub tööprotsessides, näiteks rutiinsete ülesannete sooritamine.

Võrreldes eri mudeleid ja teadmusjuhtimise praktikaid, on võimalik esitada nn integreeritud mudel ehk teadmusjuhtimise tsükli peamised etapid:

  •  teadsmushõive (kogumine) ja teadmusloome (capture and creation)
  •  teadmuse jagamine ja levitamine (knowledge sharing and dissemination)
  •  teadmuse omandamine ja rakendamine (knowledge acquisition and application).

3. Organisatsioonikultuur, organisatsiooni struktuur, organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur, üldteadmised, füüsiline keskkond

Teadmusjuhtimise protsesside tõhusaks toimimiseks on vajalik teadmusjuhtimise infrastruktuur. See sisaldab viit peamist komponenti:

  •  organisatsioonikultuur,
  •  organisatsiooni struktuur,
  •  organisatsiooni informatsiooniline infrastruktuur,
  •  üldteadmised,
  •  füüsiline keskkond (Becerra-Fernandez and Sabherwal, 2010).

Organisatsioonikultuur

organisatsioonis toimivate normide ja väärtuste kogum, mis mõjutab ja kujundab organisatsiooni liikmete käitumist, ootusi ja hoiakuid, komponentideks on missioon, visioon ja põhiväärtused ning organisatsiooni mikrokliima ja juhtimisstiil. Organisatsioonikultuuri rolli on hakatud üha rohkem tähtsustama ja alates 1980. aastatest on sellega üha enam seostatud organisatsiooni edukust. Oluline komponent, mis toetab või takistab teadmusjuhtimist.

Organisatsiooni struktuur –

määrab suurel määral, kuidas ja millises ulatuses rollid, kohustused delegeeritakse, kuidas koordineeritakse ja kontrollitakse ja kuidas liigub info juhtimistasandite vahel, samuti võimusuhted organisatsioonis ning sellest olenevalt püstitatud eesmärkide täitmine.

Viis eesmärki (Lemmik, 1999):

  1. struktuur määrab alluvussuhted ning tööjaotuse, mille kaudu määratletakse otsuste tegemise protsess ja võimusuhted;
  2. struktuur on üks eesmärkide saavutamise vahend;
  3. struktuuri ülesandeks on infokanalite määramine – kui palju suheldakse horisontaalselt, kui palju vertikaalselt. Tihti ei kattu infokanalid struktuuriga, sest lisaks formaalsetele suhetele on oluline roll organisatsioonis mitteformaalsetel suhetel ehk informaalsel struktuuril;
  4. struktuur määrab töötaja positsiooni organisatsioonis, tema vastutuse, töösuhted, kohustused ja õigused. Nendest peaks iga töötaja olema ise teadlik;
  5. struktuuri kaudu toimub juhtimise täiustamine – iga juht peab teadma, mida tema alluvad teevad ning seeläbi leidma viise tööprotsesside efektiivsemaks muutmiseks.

Organisatsiooni infotehnoloogiline infrastruktuur –

andmete töötluse, säilitamise ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja -süsteemide kogum (andmebaasid, serverid, arvutid, infokandjad jms) ja kõik protsessid nende töö tagamiseks.

Üldteadmised –

on kasutatav terminoloogia ja sõnavara, teadmusvaldkondade tunnustamine, kognitiivsed mudelid, ühisted normid ja väärtused ning samuti individuaalsete teadmiste kogum.

Organisatsiooni füüsiline keskkond –

  •  hoonete disain ja nende paiknemine üksteise suhtes.
  •  asukoht, suurus ja tööruumide tüübid,
  •  töötajate kohtumispaikade arv ja disain.

Füüsiline keskkond võib soodustada teadmusjuhtimist, võimaldades töötajatel kohtuda ja jagada infot ning kogemusi. Kohvikud ja kohvinurgad, puhkenurgad jms pakuvad võimalusi üksteiselt õppida ja jagada teadmisi ning kogemusi.

4. Teadmusringluse protsessid

Üheks populaarsemaks teadmusringluse mudeliks on Nonaka nn SECI mudel (1991), mis näitlikustab vaikiva ja väljendatud teadmuse dünaamilist vastastikust toimet. Võib eristada nelja teadmiste kujunemise protsessi, etappi või faasi ehk nelja teadmusloome mustrit:

  1. sotsialiseerimine (vaikiv -> väljendatud, Socialization)
  2. eksternaliseerimine (väljendatud -> väljendatud, Externalization)
  3. kombineerimine (väljendatud -> vaikiv, Combination) 
  4. internaliseerimine (vaikiv -> vaikiv, Internalization) (Nonaka ja Takeuchi, 1995, viidatud Roots jt, 2008, lk.20).
  • Sotsialiseerimise etapp: üksikisikute omavaheline suhtlemine, tunnete, emotsioonide, kogemuste, tehniliste oskuste, mentaalsete mudelite ehk mõttemallide ja vaiketeadmiste jagamine. Sotsialiseerimine toimub teiste jälgimise, imiteerimise, arutlemise ning praktika kaudu, näiteks juues kohvi või teed, tehes ühiseid ülesandeid või osaledes koosolekul. Sotsialiseerumine võib toimuda ilma keelelise väljenduseta ning nii lähikohtumistel kui ka virtuaalsetes suhtluskeskkondades.
  • Eksternaliseerimise ehk teadmiste väljutamise etapp: vaiketeadmuse konverteerimine väljendatud teadmuseks: vaiketeadmus dokumenteeritakse, pannakse kirja läbi dialoogi ning nendest saab väljendatud teadmus. See nõuab vaiketeadmuse väljendamist ja selle viimist vormi, mis oleks arusaadav teistele, st kodifitseerimist. Individuaalsed ideed integreeritakse grupi mentaalseks maailmaks. Seda on võimalik teostada näiteks mudelite, juhtumianalüüsi või ajurünnaku abil.
  • Kombineerimise etapp: väljendatud teadmuse baasil keerulisema ja süstematiseerituma uue väljendatud teadmuse loomine. Väljendatud teadmus võib pärineda nii organisatsiooni enese teadmusbaasist kui ka välistest allikatest. Selles etapis on võimalik loobuda kitsastest mudelitest ning luua laiemalt mõistetav teadmus, paigutades olemasolev väljendatud teadmus konkreetsesse konteksti.
  • Internaliseerimise etapp: väljendatud teadmuse baasil uue vaiketeadmuse teke.

Kasutatud kirjandus

Virkus, S. (2013). Teadmusjuhtimine II moodul: : Teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid  https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=457891

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s