INT7059 Teadmusjuhtimine: I moodul 1. ülesanne

  • Teadmusjuhtimise mõiste, sisu, olemus
  • Teadmusjuhtimise kujunemine
  • Teadmiste tüpoloogia, teadmiste hankimise viisid ja allikad

Teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus

  • Teadmusjuhtimist võib käsitleda kui organisatsiooni teadmiste loomise, esitamise, säilitamise, ülekandmise, rakendamise ja kaitsmise protsessi – Hedlund (1994).
  • Teadmusjuhtimist  võib defineerida kui protsessi või praktilist tegevust teadmiste loomiseks, kogumiseks, jagamiseks ja kasutamiseks organisatsiooni õppimise ja tegevuse tõhustamiseks – Harry Scarborough jt (1999).
  • Teadmusjuhtimist  võib käsitleda kui teadmiste loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimist organisatsioonis – Roots jt (2008).
  • Teadmusjuhtimine ei ole ärikonsultantide väljamõeldis, vaid praktiline vajadus vastukaaluks olulistele sotsiaalsetele ja majanduslikele trendidele, milleks on globaliseerumine, arvutitehnoloogia kiire areng ja suundumine teadmistepõhistele organisatsioonide, milles informatsiooni ja teadmisi/teadmust käsitletakse kui olulisemat ressurssi organisatsiooni efektiivsuse ja konkurentsivõime tagamiseks – Prusak (2001).

Teadmusjuhtimise tähelepanu keskmes on teadmised/teadmus. Kui infot on võimalik salvestada andmekandjatel, siis teadmus on lahutamatult seotud inimestega ja see võimaldab inimestel efektiivselt tegutseda, mis on vajalik organisatsioonide edukaks toimimiseks. Seega võimaldab teadmusjuhtimise strateegia vajalikel teadmistel jõuda õigel ajal neid teadmisi vajavatele inimestele.
Tänapäeval kasutatakse organisatsioonilises kontekstis mõlemat mõistet – info- ja teadmusjuhtimine – tihti koos, sest nii info- kui ka teadmusjuhtimine on tihedalt läbipõimunud ja mõlemad on olulised organisatsiooni tõhusaks toimimiseks.

Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

1996. ja 1997. aastal olid kõige olulisemad teadmusjuhtimise arengut mõjutanud publikatsioonid

  • Thomas A. Stewarti artiklite seeria ajakirjas Fortune (Stewart 1993, 1995), ja
  • Ikujiro Nonaka ja Hirotaka Takeuchi (1995) raamat “The Knowledge Creating Company”.

Nonaka ja Takeuchi (1995) defineerivad teadmistepõhist organisatsiooni tema võime kaudu kohanduda muutuvale keskkonnale, luues uut teadmust seda organisatsiooni liikmetega efektiivselt jagades ning rakendades seda organisatsiooni edukaks toimimiseks. Seega võib teadmusjuhtimist vaadelda kui strateegiat, mis võimaldab luua tingimused teadmuse tõhusaks loomiseks, jagamiseks ja rakendamiseks organisatsioonis. Nonaka (1991) leiab, et teadmistepõhise firma peamine eesmärk on pidev innovatsioon ning teadmusjuhtimine võimaldab organisatsioonil püsida ja vastata kiirelt muutuva keskkonna väljakutsetele.

Mõned olulisemad sündmused teadmusjuhtimise arengus:

  • 1959 – Peter F. Drucker võttis kasutusele mõiste teadmustöötaja (knowledge worker)
  • 1966 – Michael Polyani tutvustas termineid väljendatavad (explicit knowledge) ja vaiketeadmised (tacit knowledge)
  • 1986 – Rootsi teadmusjuhtimise pioneer Karl-Erik Sveiby publitseeris koos Tom Lloydiga The Know-How Company.
  • 1991. aastal määrati Leif Edvinsson Skandia intellektuaalse kapitali asepresidendiks, mis oli esimene ametikoht, mis oli otseselt seotud teadmusjuhtimisega
  • 1991. aastal avaldas Ikujiro Nonaka Harvard Business Review-s artikli ‘knowledge-creating company’, mille põhjal ta avaldas hiljem koos Hirotaka Takeuchi’ga samanimelise raamatu (1995).
  • 1993. aastal ilmus Tom Stewart’i artikliteseeria ajakirjas Fortune – ‘Intellectual capital: your company’s most valuable asset’ , mis aitas tõsta teadlikkust teadmusjuhtimisest
  • 1995 korraldati esimene konverents Ameerika Ühendriikides Houstonis – Knowledge For Strategic Advantage.
  • 1996. aastal toimus esimene teadmusjuhtimise konverents Euroopas
  • 1998. aastal pealkirjastas maailmapank oma maailma arenguaruande järgnevalt: Knowledge for Development.
  • Hiljutised uuringud näitavad, et 75–80% firmadel on teadmusjuhtimise programmid ja teadmusjuhtimisest räägitakse samuti haridusorganisatsioonide tasandil.

Teadmusjuhtimise arenguetapid ja sellele iseloomulikud tunnused

Eristatakse kolme selgelt eristunud teadmusjuhtimise arenguetappi. Igal etapil on ise rõhuasetused.

   I arenguetapp (märksõnadeks „parim kogemus“ ja „kogetud õppetunnid“)
Seotud eelkõige infotehnoloogiaga. Sellel perioodil tunnetasid suured rahvusvahelised konsultatsioonifirmad informatsiooni ja teadmiste olulisust organisatsioonide edukaks toimetulekuks. Paraku leiti, et firmad pole teadlikud, mis nende erinevates üksustes toimub ja tihtipeale toimus nn jalgratta leiutamine. Arvati, et kui erinevad üksused jagaksid teadmisi oleks võimalik hoiduda nn jalgratta leiutamisest, tulla edukalt toime konkurentidega ja saada rohkem kasumit.
 
   II arenguetapp (märksõnaks „õppiv organisatsioon“ ja „vaiketeadmised“, „praktikakogukonnad“)
Tunnetati inimressursside olulisust ja lisandus nn kultuuridimensioon. Kerkisid esile oluliste märksõnadena „õppiv organisatsioon“ ja „vaiketeadmised“. Peamiseks eesmärgiks oli lahendada probleem, kuidas muuta firmad õppivateks organisatsioonideks ning soodustada vastavaid pürgimusi, arendada reflekteerivaid arutelusid ja keerukuse mõistmist.
   III arenguetapp (märksõnadeks olid sisuhaldus, metaandmed ja taksonoomiad)
Tunnetati otsisüsteemide loomise olulisust, mis olid seotud infodisaini ja -struktuuriga ning taksonoomiate arengu ja rakendamisega. Põhiküsimus on, kuidas kirjeldada ja organiseerida sisu nii, et infokasutaja teaks selle olemasolust ja saaks sellele kiiresti ning kergesti kätte ning seda tulemuslikult kasutada.
   Lisaks IV arenguetapp
Teadmusjuhtimise teoreetikud leiavad, et on võimalik rääkida ka teadmusjuhtimise IV arenguetapist.  Sellel etapil on iseloomulik, et tunnetatakse organisatsioonivälise informatsiooni ja teadmiste olulisust. Teadmusjuhtimise eelnevatel etappidel oli põhitähelepanu organisatsioonisisesel informatsioonil ja teadmusel.

Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega

Teadmusjuhtimine on seotud mitme valdkonnaga:

  • religioon ja filosoofia (epistemoloogia) võimaldavad mõista teadmiste olemust ja rolli
  • psühholoogia võimaldab mõista teadmiste rolli inimkäitumises
  • majandusteadused ja sotsiaalteadused võimaldavad mõista teadmiste rolli ühiskonnas

Teadmusjuhtimine on tihedalt seotud infojuhtimise ja dokumendihaldusega, juhtimisteooriaga, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlustega, õppimise psühholoogiaga, epistemoloogiaga, eetikaga, jne.

Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused

Infojuhtimise mõiste võeti kasutusele 1970. aastate keskel ja infojuhtimise peamine eesmärk on tagada õige informatsioon õigel ajal ja kohas. Infojuhtimine keskendub informatsiooni tõhusale haldamisele ja juhtimisele.

• Infojuhtimine on organisatsiooni
– infopoliitika ja –strateegia väljatöötamine,
– sise- ja välisinfo ressursside kasutamine ja juhtimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks
• Infojuhtimise koostisosadeks peetakse
– infovajaduse väljaselgitamist,
– info hankimist erinevatest allikatest,
– info organiseerimist ja säilitamist kiire leitavuse ja kasutamise tagamiseks,
– infotoodete ja –teenuste arendamist, mis toetavad otsuste vastuvõtmist,
– keskkonnaseiret,
– informatsiooni edastamist infovajajaile ja
– informatsiooni eesmärgipärast kasutamist.
Teadmusjuhtimise tähelepanu keskmes on teadmised/teadmus.
• Kui informatsiooni on võimalik salvestada erinevatel andmekandjatel, siis teadmus on lahutamatult seotud inimestega ja see võimaldab inimestel efektiivselt tegutseda, mis on vajalik organisatsioonide edukaks toimimiseks.
• Seega võimaldab teadmusjuhtimise strateegia jõuda vajalikel teadmistel õigel ajal neid teadmisi vajavatele inimestele.

Teadmiste tüpoloogia

Paljud teoreetikud on koostanud teadmiste tüpoloogiaid ja näevad informatsiooni ühe lülina hierarhias.

  1. Andmed (Data)
  2. Informatsioon (Information)
  3. Teadmised (Knowledge)
  4. Teadmus/tarkus (Wisdom)

teadmiste-typoloogia

Teadmiste püramiid. (Allikas: Virkus, 2013)
 
Russell Ackoff, süsteemiteoreetik ja organisatsiooniteooria professor, väidab, et võib eristada 5 kategooriat:
  1. Andmed (Data): sümbolid
  2. Informatsioon (Information): Andmed, mis on töödeldud nii, et nad oleksid sobivad kasutamiseks; vastavad küsimustele “kes”, “mida”, “kus” ja “millal”
  3. Teadmised (Knowledge): andmete ja informatsiooni kasutamine; vastab küsimusele “kuidas”
  4. Arusaamine (Understanding): vastab küsimusele “miks“
  5. Tarkus (Wisdom): hinnatud arusaamine.

Teadmiste hankimise viisid ja allikad

Teadmusjuhtimises eristatakse kolme peamist teadmiste hankimise allikat:

  • parim kogemus või hea praktika (Best Practices)
  • organisatsiooni või korporatsiooni mälu (Organizational/Corporate Memory)
  • praktikakogukonnad (Communities of Practice)

Interneti arenguga lisandus uusi abivahendeid, sh e-õpe, veebikonverentsid, koostöötarkvara, sisuhaldussüsteemid, firmade kataloogid, meililistid, viki-veebilehed, blogid ja muud tehnoloogiad. Kõik abistavad tehnoloogiad avardavad töötajate päringuvõimalusi, andes samas suuniseid konkreetsete eesmärkide saavutamiseks või meetmete rakendamiseks. Teadmiste juhtimine areneb koos koostöörakenduste, visuaalsete abivahendite ja muude tehnoloogiate arenguga. Alates ajast, mil elanikkond ja äriringkonnad võtsid omaks interneti, on intensiivistunud loominguline koostöö, õppe- ja teadustegevus, e-kaubandus ning kiirteavitamine.
On olemas ka mitmeid teadmiste juhtimise organisatsioonilisi vahendeid, sh praktikarühmad, arutelud enne ja pärast tegevust ning selle ajal, kolleegide abistamine, teabesüsteemid, koolitus, juhendamine jne.

Kasutatud materjalid

Virkus. S. (2013). Teadmusjuhtimise mõiste, sisu, olemus. Teadmusjuhtimise kujunemine. Teadmiste tüpoloogia, teadmiste hankimise viisid ja allikad. Loengukonspekt. https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=445371

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s