IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine: teine teema

Teine teema: õppematerjalide koostamise vahendid

Ülesanded

  • Tutvuge lugemismaterjaliga: Õppematerjalide koostamise vahendid
  • Valige üks lugemismaterjalis tutvustatud õppematerjalide vahend, millega te varem õppematerjali koostanud pole, ning koostage selle abil veebipõhine õppematerjal. Juhul kui teil puuduvad oma õppematerjalid, mida selle ülesande jaoks taaskasutada, siis võite teha õppematerjali näiteks Vikipeedia Eestit tutvustava artikli põhjal. Püüdke kasutada koostamiseks valitud vahendi erinevaid võimalusi, mitte ainult teksti ja piltide lisamist.
  • Kirjutage saadud kogemuse põhjal ajaveebipostitus, tooge seal välja kasutatud vahendi plussid-miinused ja võrrelge varem teie poolt kasutatud õppematerjalide koostamise vahenditega. Lisage ka link koostatud õppematerjalile.

Spetsiaalselt õppematerjalide koostamiseks mõeldud vahendid

Hans Põldoja liigitab spetsiaalselt õppematerjalide koostamiseks loodud vahendid järgmiselt (Põldoja, 2012).

  • Sisupakettide koostamise vahendid – võimaldavad koostada veebipõhise õppematerjali, mis töötab kaasaegsetes internetibrauserites ning mida on võimalik standardses formaadis õpihaldussüsteemi üles laadida ning kursuse sees esitada – eXe Learningust olen kuulud, aga ise mitte kasutanud.
  • Veebipõhised õppematerjalide koostamise keskkonnad – võimaldavad õppematerjali kohe ka samas keskkonnas avaldada, lisaks sellele pakuvad nad sageli võimaluse õppematerjali eksportimiseks standardse sisupaketina –  LeMill on mulle tuttav, olen seda teistele õpetajatele õpetanud ja ka ise veidi sisu loonud.
  • Multimeediumi autorsüsteemid ja veebilehekülgede koostamise tarkvara – keerukamad vahendid, mille sihtgrupiks on pigem disainerid ja tarkvaraarendajad, mitte oma õppematerjale koostavad õpetajad. Multimeediumi autorsüsteemid annavad õppematerjali loojale nii kujunduse kui funktsionaalsuse osas palju vabamad käed. Adobe Flashiga hakkan alles põhjalikumalt tutvuma, pisike katsetus on tehtud.
  • Küsimuste ja testide koostamise vahendid
  • Ekraanisalvestuste koostamise vahendid
  • Interaktiivse tahvli õppematerjalide koostamise vahendid
  • e-raamatute koostamise vahendid

Sisupakendamise standardid

Sisupakendamise standardid võimaldavad autorvahendi abil koostatud õppematerjalide esitamist õpihaldussüsteemi vahendusel.  SCORM – Sharable Content Object Reference Model ehk jagatavatele sisuobjektidele viitamise mudel. SCORM sisupakett tähendab kindla struktuuriga ZIP-faili, kuhu on pakitud kõik õpiobjektis kasutatud tekstid, pildid, meediafailid ja interaktiivsed komponendid. Lisaks nendele on sisupaketis olemas fail imsmanifest.xml, mis kirjeldab ära paketi sisu ja materjalide esitamise järjekorra. Sisupakendamise spetsifikatsioon Common Cartridge arvestab vahepeal veebis toimunud arengutega ja SCORM piirangutega. (Põldoja, 2012)

Tasuta vahendid õppematerjalide koostamiseks

eXe Learning (http://exelearning.org) – õppematerjal on nagu terviklik kodulehekülg, mis koosneb omavahel linkidega seotud alamlehekülgedest. Igale leheküljele on võimalik lisada erinevaid vahendeid. Vahenditeks on näiteks eri tüüpi tekstiblokid (eelteadmised, eesmärgid, juhtumi kirjeldus, lugemine, tegevus), eri tüüpi küsimused, Vikipeedia artikkel ja väline veebileht. Programmi eXe kasutamise leheküljel nimetatud miinused on nii kaalukad, et pigem ei kutsu midagi tegema. eXe Learninguga toimetamisest on põhjalikult kirjutanud ka Taimi Dreier (2013) oma postituses ning see kirjeldus kinnitab veel kord, et ma ei tahaks seal midagi teha.

LeMill (http://lemill.net) – õppematerjalid on avaldatud Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsi alusel, mis võimaldab teistel neid muuta ja täiendada. Pakub suhteliselt piiratud võimalusi materjalide toimetamisel, kuid paljudest LeMill piirangutest saab üle, vistutades interaktiivset sisu teistest veeb 2.0 keskkondadest. Pean vistutamist küllalt oluliseks, sest nii saab rahulikult kasutada nt YouTube’i videoid. Tiigrihüppe koolituskursust “KooliMill – õppematerjalide koostamine veebipõhiste vahenditega“, milles õpitakse kasutama Koolielu portaali ja LeMilli keskkonda, olen läbi viinud päris mitu-mitu korda.Olen selle keskkonnaga põhimõtteliselt täitsa rahul, kuigi seal esineb vahel takistusi ja võimalusi pole ülearu palju.

myUdutu (http://www.myudutu.com) – Õppematerjali kuvatakse slaididena, mille jaoks keskkond pakub erinevaid kujundusmalle. Teksti toimetamine käib veebipõhises tekstitoimetis, mille HTML vaate kaudu saab vistutada ka väljapool asuvat sisu. Ülesannete jaoks pakutakse 16 ülesande tüüpi (valikvastusega küsimus, tegevuste järjestamine, kuulamisülesanded jne). Mina kahjuks näiteid ei näinud, samuti ei saanud vaadata Meelise näidet. Miks, ei tea. Taimi oma nägin, kuid vesimärk segas lugemist ja tegutsemist. Ei tekitanud soovi seal midagi teha.

Connexions (http://cnx.org) – õppematerjalid on samuti veebipõhised ning teised kasutajad saavad neist edasiarendamiseks koopiaid teha. Connexions keskkond on mõeldud eelkõige veebipõhiste õpikute koostamiseks. Kõige mugavam on laadida õppematerjal üles Wordi dokumendina, mis konverteeritakse veebileheküljeks. Üles laetud dokumendi toimetamine on võimalik tekstiplokkide kaupa. YouTube poolt pakutavat vistutamiskoodi natuke täiendades on võimalik lisada ka videomaterjali. LeMilli moodi natuke. Connexionsi miinus on Viive Abeli sõnul see, et keerulisemate materjalide loomisel tuleb palju vaeva näha, kasuks tuleb HTML koodi tundmine (Abel, 2013). Ei jätnud mingit muljet – miks peaksin seal midagi tegema, kui on LeMill?

Xerte Online Toolkits (http://www.nottingham.ac.uk/xerte/) – sisupakett on jagatud slaidideks, kuhu lisaks tekstile ja meediasisule on võimalik lisada ka enesekontrolliharjutusi ja mänge. Seda võiks muidu proovida küll, aga kaks puudust (keerukam installeerimisprotsess ja õppematerjalide  Flashi-põhisus) ei innusta seda siiski tegema. Mina videoid ei näinudki.

GLO Maker (http://www.glomaker.org) – pakub  pedagoogilisi malle, võimalik valida slaididele kujundused ja lisada sisu, olulisel kohal on videote ja muu meediasisu lisamine, lubab kahte tüüpi interaktiivseid harjutusi. Ei võimalda vistutamise teel välist sisu lisada – see on minu jaoks miinus. Väljanägemine on aga sümpaatne, nii et võiks täitsa proovida.

CourseLab (http://www.courselab.com) – Windows platvormil töötav sisupakettide koostamise tarkvara, mis võimaldab PowerPoint-sarnases keskkonnas slaidipõhiseid õppematerjale koostada. Õppematerjalidele on võimalik lisada enesekontrolliharjutusi (valikvastused, järjestamine, lünktekst, paaride ühendamine). Ei hakka ilmselt kasutama, sest töötan Maciga.

Kokkuvõtteks leidsin, et polegi ühtegi sellist keskkonda, mis oleks tekitanud ohoo-elamuse, igaühel olid oma miinused. Ainukesena võiks ehk proovida GLO Makerit, aga kahjuks ei saa seda praegu paljudel põhjustel teha. Õnneks sain neist keskkondadest hea ülevaate kursusekaaslaste postitustega tutvudes.

Kasutatud kirjandus

Abel, V. 2013. 2. teema: Digitaalsete õppematerjalide koostamine. Loetud: http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/viiabel/2013/03/03/2-teema-digitaalsete-oppematerjalide-koostamine/

Dreier, T. 2013. 2. teema – õppematerjalide koostamise vahendid. Loetud: http://taimidreier.wordpress.com/2013/02/28/2-teema-oppematerjalide-koostamise-vahendid/

Karusion, V., Sarrapik, N. ja Sildnik, A. Programmi eXe kasutamine.  Loetud: http://www.jkhk.ee/tunniplaanid/Exekasutamine/kasutamise_vimalused.htmlv

Põldoja, H. 2012. Õppematerjalide koostamise vahendid. Loetud: http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-koostamise-vahendid/

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s