IFI7056 Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon: 5. nädala ülesanne

5. nädala ülesanne:

  • Vaata algkooliõpilastele mõeldud õpimängu Muinasmaa: http://ennemuistne.ee/. Millised on selles situatiivsust andvad elemendid? Kirjelda ühte ankurdamise näidet!

Selle nädala õppematerjalid leiab siit. Fookuses on probleemipõhine ja uurimuslik õpe, eriti selle etappidega peaks end kurssi viima. Teine oluline teema on probleemipõhise õppe situatiivne läbiviimine.

Suure individuaalse ülesandega kursuse lõpus seostuvad selle loengu teemad kognitiivsed ja metakognitiivsed töörtiistad. Hea näide neist on Noore Loodusuurija programmis (nt. vaata artiklis olevat joonis 4).

Õpimängu “Ennemuistne” kodulehelt:

„Ennemuistne“ on tasuta veebimäng, mille lugu on inspireeritud Eesti rahvakultuurist ja üldhariduse riiklikust õppekavast.

Mängus tuleb kasutajatel avastada Muinas-Eesti maailm, koguda erinevaid taimi, neid vahetada esemete vastu ja lahendada erinevaid katsumusi. Mängida saab üksi või koos teistega. Loodud on võistluselement – korraldatakse auhinnamänge, kus mängijad saavad punktide kogumises võistelda – tublimaid mängijad premeeritakse reaalsete auhindadega!

Missiooniks on eesmärk luua mäng, mis võimaldab kooliõpilastel

  • süvendada huvi Eesti rahvapärimuse vastu,
  • suurendada õpihimu ja täiendada koolis õpitut,
  • eelmainitut kogeda koos sõprade ja   koolikaaslastega. (Ennemuistne, 2013)

Situatiivsust andvad elemendid

Situatiivsust annavad visuaalselt tuttavlikud paigad (nagu maal vanaema juures või vabaõhumuuseumis), tegelike olukordadega sarnanevad probleemülesanded (midagi korjata või vahetadam kedagi otsida või abistada), tuleb meelde tuletada mõned vanad tarkused (taimenimetused, vanarahvatarkused, rahvapärimus), mängud arendavad mälu, tähelepanu ja aineoskusi, võib teha koostööd.

ennemuistne1 ennemuistne2

Akkurdamiseks võiks pidada ehk liikumise meeldejätmist, samuti seda, et tuleb jälgida, mida korjata ja mida millega vahetada, samuti mitmesugused rahvapärimused.ennemuistne3Loodetavasti on lubatud avaldada oma arvamust: mulle isiklikult see mäng eriti ei meeldinud. Võib-olla oli see minu arvuti viga, aga mäng oli aeglane, virvendas liialt, ajas pea valutama, üleannetuid poisse ei saanudki otsima minna, sest pilt liikus ainult kahe tasandi vahel, andmata võimalust edasi liikuda. Lisaks häirisid mind kirjavead.

Probleemipõhine ja uurimuslik õpe

Probleemõpe (problem-based learning) on suunatud üheskoos teadmiste loomisele, hindamisele ja täiendamisele ning probleem on seotud igapäevaeluga, sarnaneb tegelike olukordadega. Õpilased püstitavad probleemi ise ja hakkavad sellele lahendusi otsima, integreerides teadmisi ja oskusi mitmest ainevaldkonnast. Probleemõppe eesmärk on leida probleemile ammendav vastus kokkulepitud formaadis (nt uurimistöö, skeem, sobiv tegevusplaan). Vastuse leidmine nõuab probleemi lahendamist mitmes etapis ning tuleb andmeid koguda, analüüsida, interpreteerida.

Probleemõpe suunab õpilasi küsima:

  • Milles seisneb probleem?
  • Kuidas saaks probleemi lahendada?
  • Millist lahendamisviisi või strateegiat peaksin rakendama?
  • Kui õige on minu lahendus?

Probleemõppe viis tunnust

  • Õppimine peab algama probleemist.
  • Probleem peab suunama tegevustele ja tegevused teadmiste konstrueerimisele, mida on vaja tuleviku edukaks töötamiseks.
  • Omandatavad teadmised integreeritakse teadmised probleemi ümber probleemist, mitte ainest lähtuvalt.
  • Õpilasi juhendatakse ise suunama (üksi ja ühiselt) oma tegevusi nii, et need aitaksid kaasa probleemi lahendamisele.
  • Kasutatakse erinevaid rühmatöö vorme (üksi meeskonna heaks, ühiselt meeskonna heaks), mitte loenguid. (Pata, 2011b)

Uurimuslik õpe (Inquiry learning):

  • loodusnähtuste mõistmine peaks toimuma läbi teadusliku uurimise protsessi,
  • lähtealuseks on teaduslikud kontseptsioonid,
  • uurimisküsimuste esitamine,
  • uurimisandmete kogumine, süstematiseerimine,
  • uurimisandmete analüüsimine ja hindamine,
  • tugineb lisaks J. Brunerile ja J. Deweyle ka situatiivse õppimise teoorial (Lave, 1956), mis väidab, et õppimine toimub eelkõige situatsioonilises kontekstis, tegevusi ei ole otstarbekas lahutada kontekstist, kus need normaalselt toimivad. (Pata, 2011b)

Etapid

  • Esimesel etapil on vaja probleem fokuseerida. Selle käigus võib ülesanne uue info ja arusaamade valgusel muutuda.
  • Teisel etapil leitakse infot, hinnatakse selle adekvaatsust ja kohasust ning sobivuse korral kasutatakse saadud infot probleemi lahendamiseks.
  • Alles kolmandal etapil konstrueeritakse probleemile lahendus, milleks on vaja reorganiseerida informatsiooni uuel moel. Leitud lahendust hinnatakse ja sellel etapil leitakse ka mitmest võimalikust lahendusest parim. (DigiTiiger, 2009a)

Probleemipõhise õppe situatiivne läbiviimine

Situatiivse õppimise teooria väidab, et iga idee või tegevus on üldistatud kogemus, mida kohandatakse keskkonnaga. Situatiivne õppimine tugineb uurimustele, kuidas inimeste teadmised sünnivad tegevuse käigus, eelkõige uuritakse, kuidas inimesed loovad ja interpreteerivad seda, mida nad teevad. Situatiivse õppimise teooria suunab meid märkama, milliseid seaduspärasusi tuleb töökeskkonnas silmas pidada, et õppimist toetada, samuti osundab see, kuidas iga indiviidi arusaam sellest, kes ta on ja mida ta teeb, mõjutab teadmise loomist. (Pata, 2011a)

Situatiivse õppimise teooria (Lave, 1988) väidab, et õppimine toimub eelkõige situatiivses kontekstis, tegevusi ei ole otstarbekas lahutada kontekstist, kus need normaalselt toimivad. Situatiivsus saavutatakse autentsete, tegelikele olukordadele sarnanevate probleemülesannete kaudu. Probleemi esitusviis määrab ära tegevused, mida õpilased peavad läbi viima, et vastuseni jõuda. (andmete paljusus, raskestileitav vastus, multidistsiplinaarsus, erinevate oskuste rakendamise vajadus lahendamisel). Autentne esitusviis tagab õppimise tegelikkusega sarnanevas olukorras ja muudab omandatud teadmised ja oskused kergesti ülekantavaks. (Pata, 2011a)

Ankurdamine

Õppimise ja õpetamise praktikad tuleks kinnitada nn ankrutena lugudesse, situatsioonidesse või seiklustesse, mis on relevantsed (olulised) õppijatele, need peaksid sisaldama nii probleemitutvustuse kui võimaldama rakendada vajalikke teadmisi ja oskusi autentsetes tegevustes. Õppematerjalid peaksid olema multidistsiplinaarsed ja võimaldama erinevaid probleemilahendamise strateegiaid ellu viia. (Pata, 2011a)

Ankrud on mõttemustrid, mis mõjutavad meie otsuseid ja käitumist, sest aju pöörab ebaproportsionaalselt suurt tähelepanu infole, mis on meis kinnistunud.

Kui ankurdamisest olin kunagi kuulnud, siis interdistsiplinaarsed sadamad situatiivseks õppeks oli minu jaoks täiesti uus ja huvitav metafoor. Kai Pata sõnul on Barab ja Landa (1997) soovitanud situatiivseks õppeks luua õppematerjalide kogumid (sadamad e sõlmed). Sadam peaks sisaldama:

  1. tähendust omavaid ankruid, fokusseeritud probleeme või küsimusi nii õpilasele kui ka õpetajale,
  2. olema kompleksne ja interdistsiplinaarne, et erinevad õppijad leiaksid oma tegevusteks piisavalt alguspunkte. Sasha A. Barab and Anita Landa. (1997). Designing effective interdisciplinary anchors. (Pata, 2011a)

Kognitiivsed ja metakognitiivsed tööriistad

Muud küsimused

1. Situatiivsel uurimuslikul probleemipõhisel õppimisel põhinevad haridustehnoloogilised õpidisainid.

Miks probleemide lahendamise kaudu õppimine on edukas? Kuidas erineb see traditsioonilisest faktikesksest õppest?

Traditsioonilise faktikeskse õppe puhul annab õpetaja õpilasele faktid, mis võivad olla elukauged ja mõistetamatud ning mis tuleb lihtsalt ära õppida, võimaldamata õpilasel kasutada aktiivset mõtlemist ja loovust. Probleemõpe on seotud igapäevaeluga, sarnaneb tegelike olukordadega, mis teeb selle õpilasele kergemini mõistetavaks. Õpilane peab ise probleemi püstitama ja lahendama, kasutades mitme aine teadmisi ja oskusi. Arendab koostööoskust, sest tõhusam on probleeme lahendada mitmekesi koos. Niiviisi muudetakse omandatud teadmised ja oskused teistesse valdkondadesse kergesti ülekantavaks.

Kuidas saab reaalse elu probleemiga siduda teoreetilisi teadmisi ja teadmiste loomise vahendeid? (Mis on ankurdamine?)

Teoreetilised teadmised ja teadmiste loomise vahendid on meie mõtteis kinnistunud ehk ankurdatud, ja aju toetub reaalse elu probleemi lahendamisel neile. Ankrud on mõttemustrid, mis mõjutavad meie otsuseid ja käitumist, sest aju pöörab ebaproportsionaalselt suurt tähelepanu infole, mis on meis kinnistunud.

Miks kasutatakse probleemide lahendamisel uurimuslikku lähenemisviisi?

Uurimusõpe põhineb eeldusel, et õpilastele jäävad mõisted, seadused jms paremini meelde, kui nad on need ise avastanud. Lisaks õpetab uurimusõpe

  • analüüsimist,
  • hindamist, võrdlemist,
  • õpitava seostamist reaalse eluga,
  • põhjendamist,
  • meeskonnatööd. (DigiTiiger, 2009b)

Millist uurivat probleemõpet eelistada, kas üksi või ühiselt uurides? Püüa seda põhjendada.

Usun, et ühiselt uurides on tulemus parem, adekvaatsem, põhjendatum. Üksi uurides võib mõte ummikusse joosta ja pole kedagi, kes aitaks seda lahti harutada. Ühenduses peitub jõud 🙂

2. Situatiivuse dünaamilised ja staatilised lahendused haridustehnoloogias.

Huvitav materjal rollimängude ja simulatsioonide kohta: http://htk.tlu.ee/tiigriope/index.php?title=Rollim%C3%A4ngud_ja_simulatsioonid

3. Komplekssed õpikeskkonnad – kollaboratiivsed õpikeskkonnad,
simulatsioonikeskkonnad

———–

Huvitav, aga minu jaoks liiga kauge teema, sest käsitles matemaatikat: Uurimuslik õpe IKT abil http://htk.tlu.ee/tiigriope/index.php?title=Uurimuslik_%C3%B5pe_IKT_abil

—————-

Järjekordselt üliväga mahukas materjal, nädalaks liiga palju. Postituse tegemiseks kulus kaks päris pikka päeva.

Kasutatud kirjandus

Ennemuistne, 2013. Vaadatud: http://ennemuistne.ee/mangust

DigiTiiger, 2009a. Probleemõpe. Loetud: http://erut3m.havike.eenet.ee/digitiiger/course/view.php?id=5 (VI moodul)

DigiTiiger, 2009b. Uurimusõpe. Loetud: http://erut3m.havike.eenet.ee/digitiiger/course/view.php?id=5 (VI moodul)

Pata, K., 2011a. Situatiivsed haridustehnoloogilised õpidisainid 5. loeng. Loetud: http://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-5loeng?ref=http://ifi7056.wordpress.com/5-nadal/

Pata, K., 2011b. Uurimuslik lähenemine ja probleemipõhine õpe haridustehnoloogilistes õpidisainides 7. loeng. Loetud: http://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-loeng7?ref=http://ifi7056.wordpress.com/5-nadal/

Advertisements

2 thoughts on “IFI7056 Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon: 5. nädala ülesanne

  1. Olen Sinuga sarnane, Piret, sest ei ole eriti arvutimängude fänn. 🙂 Ma küll leidsin üles üleannetud poisid ja viisin neile nõutud 10 kapsast ka ära. Lahendasin ka mõttemängu ja täitsin ülesandeid, aga lõpuks oli mul pooleli 4 ülesannet ja mäng oli hiiglama aeglane.
    Võib olla ongi see mäng hästi välja mõeldud ja igati kasulik, aga mulle lihtsalt ei meeldi. Võib olla on ka asi selles, et ei õpeta algklasse, kellele see mõeldud on.
    Oled probleemõppe ja uurimusliku õppe tunnused hästi ja selgelt välja toonud. Õpetajad ei tee neil tihti vahet (minu kogemus Digitiigri koolitustelt).

    • Lohutav on teada, et ma pole ainuke :).
      Jah, olen samuti Digitiigri koolitustel kogenud, et õpetajad ei tee probleemõppel ja uurimuslikul õppel sageli vahet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s