Archive | märts 2013

IFI7056 Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon: 8. kodutöö

Kodutöö 8:

  • Leidke loengumaterjalidest, LeMill.net õppematerjalist Käsi-GPS seadmete kasutamine õuesõppes või EDUCAUSE m-õppe raporti lõpuosast üks näide m-õppe rakendamise kohta, mida oleks võimalik teile tuttavas õpikeskkonnas (kool, asutus jne) kasutada.
  • Viidake originaalnäitele ja kirjeldage, milliseid muudatusi teie teeksite, et see oleks teie õpikontekstis.
  • Soovi korral võite kirjeldada ka uut m-õppe lahendust, mida olete ise kasutanud, leidnud või loonud.

M-õpe

M-õpe on igal pool õppimine. Õppijal võib olla mitmeid mobiilseid ja veebipõhiseid vahendeid, mis moodustavad tema personaalse õpikeskkonna. Samas on õppijatel ja õpetajatel erinevad kogemused mobiilsete vahenditega, mis mõjutab õpidisainide loomist ja kasutamist. (Pata 2011) Jätka lugemist

IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine: neljas teema

Neljas teema – uued tehnoloogiad, mis ei ole veel kas seadmete maksumuse tõttu või muudel põhjustel jõudnud kõikjale levida. Nädala lugemismaterjal puudutab e-õpikuid ja interaktiivse tahvli materjale, kuid selliste uute tehnoloogiate alla võib liigitada ka videosalvestussüsteemid (näiteks Echo 360), taskuhäälingu, iTunes U ja terve rida muid vähemlevinud lahendusi õppesisu edastamiseks.

Nädala ülesanne on järgmine:

Ma ootaks teie postitustes ka natuke laiemat mõtlemist sellel teemal. Kas olulisem on uute tehnoloogiatega kaasnevad lisavõimalused või veebipõhiste materjalidega kaasnev avatus? Kas koolid peaks oma piiratud rahalisi vahendeid investeerima tahvelarvutitesse või tuleks võtta suund BYOD lähenemisele? Millisena te kujutate ette õpikut aastal 2020? Jätka lugemist

IFI7056 Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon: 7. kodutöö

  • Kodutöö: Koosta mõistekaart enesejuhitud õppimisega seotud mõistetest, mida loetud loengumaterjalidest leidsid. Vaata oma mõistekaardil olevaid seostatud mõistete rühmi. Mil moel saaksid need siduda õpidisainiga e-kursusel? Seleta mõistete rühmade kasutust, kuidas saavutad enesejuhitud õppija jaoks sobiva õpikeskkonna?

On teada, et õppida saab mitmeti. Kai Pata (2007) järgi saab õppimist liigitada järgmiselt.

Iseseisev õpe (autonomous learning)

Omal käel õppimine, mille käigus valib õppija vastavalt õppimise eesmärgile sobivaima õppimisviisi.

Individuaalne õpe (individual learning)

Üksinda sooritatav õppimine, milles õppija lähtub oma huvidest ja vajadustest õppe sisu kavandamisel, õpivahendite kasutamisel, õppimise aja ja koha valikul. Jätka lugemist

IFI7061 Multimeediumi arendamine: kodutöö – veebilehe koostamine

Kodutööks jäi veebilehe koostamine oma valitud teemal:

  • HTML5
  • Kujundust ei tee, ainult sisu.
  • Sisaldab vähemalt 2 sektsiooni (section).
  • Vaja pealkirju (h1, h2 …). Tekst kenasti lõikudes ja loendites (ul, ol).
  • Püüdke lisada üks tabel.
  • Kindlasti mõned pildid ja soovitavalt ka video.

Lehe saate üles seada oma ülikooli kontole. Kuna seal üks index.html fail juba on, siis nimetage seekordne veebilehe fail teisiti (näiteks: “kodune.html”).

Minu kodutöö on eesti keele materjalide kohta: http://www.tlu.ee/~pirta2/kodune.html

IFI7061 Multimeediumi arendamine: esimene kodutöö – kuidas kirjutada õigesti sõna “tallinlane”

Kodutööks jäi:

Luua animatsioon, mis kirjeldab mingit protsessi, millegi loomist vms. Selles animatsioonis tuleb eraldi kihile (layer) lisada võtmekaadrid (keyframe) kõikjale, kus animatsioon peaks peatuma (kuhu saab edasi või tagasi liikuda jne). Loomulikult peab selline võtmekaader olema ka päris viimasel kaadril (esimene on nagunii võtmekaader). Kõigile neile võtmekaadritele tuleb omaduste paneelil (properties) määrata silt (label osas kirjutage name väljale soovitud nimetus).

Et animatsiooni juhtida saaks, tuleb taas eraldi kihile (layer) lisada kolm nuppu, milledele tuleb nimeks anda: ”play_Btn”, “next_Btn”, “prev_Btn”. Eraldi kihile tuleks esimesele kaadrile (võtmekaader) lisada skript: include “labelitega_liikuma.as”; Loomulikult tuleb vastav programmifail “labelitega.liikuma” kopeerida oma animatsiooniga (fla failiga) samasse kataloogi.

Tegin oma kodutöö sellest, kuidas kirjutada õigesti sõna “tallinlane”: http://www.tlu.ee/~pirta2/tallinlane1.swf

IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine: kolmas teema

Kolmas teema: arvutipõhine testimine

Ülesanne koosneb kahest poolest:

  • Valige üks teile uus testide koostamise vahend ja koostage seal 3…5 eri tüüpi küsimusest koosnev test (sõltuvalt vahendi võimalustest). Kirjutage ajaveebipostitusse oma kogemused vahendi kasutamisest ning lisage link koostatud testile.
  • Valige artiklite lehelt kolmanda teema alt üks teadusartikkel, lugege see läbi ja tooge paar olulisemat mõtet välja oma postituses.

Hans Põldoja sõnul on arvutipõhise testimise juures kõigepealt oluline eristada küsimusi ja teste. Standardeid järgivate vahendite puhul hoitakse küsimusi testidest eraldi. See võimaldab küsimusi taaskasutada – õpetaja saab valida küsimuste baasist sobivad küsimused ning panna neist kokku testi. Lihtsamate vahendite puhul, mis standardeid ei järgi, on küsimused testiga seotud (näiteks LeMill keskkonnas). IMS QTI spetsifikatsioonis ei ole küsimuste tüüpidel “inimkeelseid” nimetusi. Ühes oma projektidest (TATS) oleme tõlkinud küsimuste tüübid järgnevalt (6 IMS QTI küsimuse tüüpi on siit eestikeelsest tõlkest puudu): Jätka lugemist

IFI7056 Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon: 6. kodutöö

Ülesanne:

  • Paljudel veebikursustel oled kokku puutunud distantsõppes tehtavate rühmatöödega. Meenuta ühe oma rühmatöö valmimisprotsessi ja too välja:

1) …mitu liiget oli rühmas ja kuidas rühm kokku sai (mida oleks tulnud teha teisiti?)

Võtan vaatluse alla rühmatööd, mida olen teinud haridustehnoloogia magistriõppe esimesel semestril.

Meie rühm (Helle, Meelis ja mina) sai kokku natukene juhuslikult. Hellega oleme juba vanad tuttavad ja endised töökaaslased, niisiis istusime kõrvuti ja meie selja taga istus Meelis – nii moodustasimegi rühma. Teisiti poleks tulnud mitte midagi teha. Jätka lugemist