IFI7056 Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon: 4. kodutöö

4. kodutöö:

Mõistekaardid

Mõistekaart (ingl k concept map) ehk märksõnaskeem on suurepärane strateegia olulise sõnavara ja põhiterminite õpetamiseks mis tahes aines. Mõistekaardi abil saab verbaalse teksti esitada visuaalselt. Kaart koosneb mõistetest (sõnadest), mis on tavaliselt ümbritsetud ringide või kastidega, ja joontest, mis ühendavad  mõisteid. Mõistekaardi koostamine võimaldab koostajal teadmisi struktureerida. Mõistekaardi koostamine või mõistekaardi abil õppides

  • õpilased süvendavad lihtsate definitsioonide laiendamise kaudu oma arusaamist olulisest sõnavarast ja põhimõistetest,
  • õpilased koostavad mõiste definitsioonist visuaalse kujutise, mis aitab asju paremini meelde jätta,
  • õpilasi julgustatakse definitsiooni koostamisel kasutama ka oma eelnevaid teadmisi.

Mõistekaart

  • sunnib õpilast teksti mõttega lugema;
  • paneb arutlema olulise ja ebaolulise üle;
  • õpetab eristama mõisteid ja neid õigesti kasutama;
  • õpetab mõisteid omavahel seostama;
  • sunnib õpiku teksti käsitlema uuest aspektist;
  • loob võimaluse seostada teksti varemõpituga;
  • võimaldab mõistete visuaalset korrastamist;
  • kaotab formaalse õppimise teksti läbitöötamisel;
  • annab tagasisidet ja õpetab õppima. (Zimmermann & Põldoja 2011)

Mõistekaarti võib kasutada üldistuste tegemiseks, ülevaate või tervikpildi loomiseks mõnest valdkonnast.

Meetod sobib uute ideede otsinguteks või õpilaste aktiviseerimiseks, õpitu süsteemi panekuks. Mõistekaarti on sobiv kasutada nähtuste ja ideede grupeerimiseks, seoste esiletoomiseks, ülesehituse loomiseks teemas.

Hea ülevaate mõistekaardi kohta on teinud Tiigrihüppe koolitajad, vt siit.

Mõtte- ehk ideekaardid

Mõtte- ehk ideekaardid (ingl k mind map) võimaldavad luua visuaalse kujutise ideest ning süstematiseerida seda. Mõttekaartide abil saab genereerida uusi ideid, teha märkmeid, võrrelda, planeerida, grupeerida, kirjeldada jne. Mõttekaartide abil on võimalik rakendada oma aju palju terviklikumalt, kui seda tavaliselt tehakse. Urmo Kaberi sõnul kasutatakse selle tehnika puhul eri ajupiirkondade – sõna, pilt, numbrid, loogika, rütm, värvid, liikumine – omadusi terviklikult ning unikaalselt. Sel viisil on aju tööd võimalik tunduvalt parandada ning laiendada oma mõtlemisvõime limiite. (Kaber, 2003)

Sarnaselt linnakaardiga on mõttekaardil järgmised omadused:

  • annab ülevaate suurest teemast/valdkonnast,
  • võimaldab valida teid/teha valikuid ning saada teada, kus sa oled,
  • ergutab probleemide lahendamist näidates uusi loovaid teeradu,
  • on meeldiv vaadata, lugeda, mõtiskleda ning meelde jätta,
  • on atraktiivne sinu silmadele/ajule,
  • aitab sind! (Kaber, 2003)

Mõttekaarte saab kasutada igas eluvaldkonnas, kus on kasu suurenenud õppimisvõimest ning selgemast mõtlemisest: loovkirjutamisel, raamatukokkuvõtete tegemiseks, koosolekutel, kõne ettevalmistamisel ja ettekandmisel jm.

Tiigrihüppe SA haridustehnoloog Ingrid Maadvere soovitab lisaks elektroonilistele mõttekaardidele ka pdf- ja doc-formaadis mõttekaarte, mida saab välja trükkida:

Järelduskaardid

Järelduskaarti (consequence map) kasutatakse probleemide lahenduste ning järelduste esitlemiseks. Kui ma mõiste- ja ideekaartidest teadsin päris hästi juba varem, siis järleduskaardist kuulsin esimest korda. Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloog Meeri Sild nimetab hea vahendina Mindjeti, mille eeliseks on  koostöövõimalus, mis on kaasaegsete vahendite puhul üks tähtsamaid omadusi. (Sild, 2012)

Võrdlus

Mõistekaart lähtub alati ühest fookusküsimusest ning eeldab tegusõna olemasolu (seos verbiga). Ideekaardi eesmärk on uute ideede genereerimine probleemiruumi kaardistamise kaudu. Üks keskne idee ja seostel pole silte, st kõik jooned tähendavad: jaguneb. Järelduskaardi puhul on oluline järelduste tegemine.

Kogemused

Esimesed kaardid tegin Kidspirationi ja Inspirationiga, mis on väga head, kuid kahjuks pole vabavaralised. Oma koolitustel olen teistele õpetajatele õpetanud pemiselt VUEd, mis on allalaaditav ja väga lihtne, annab palju kujundamisvõimalusi. Veebipõhistest on lihtne ja õpetajatele meeldinud bubbl.us, hästi atraktiivne ja paljude võimalustega on Spicynodes (näide). Viimasel ajal on hakanud rohkem meeldima Prezi (näide), võib-olla sellepärast, et see pole tavapärane. Kuna mul on võimalik iga päev kasutada SMART-tahvlit, siis teen ma mõtte- ja mõistekaarte hoopis sellega ja kasutan muid võimalusi vähe.

Kasutatud kirjandus

Kaber, U., 2003. Mõttekaardi tehnika. Loetud https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:McvJG6disgcJ:www.hot.ee/m/mindmap/MottekaardiTehnika.doc+&hl=et&pid=bl&srcid=ADGEESiSKHsQKUv6bgEGz6Uz2Tkgee7B1_Fejs3AAKvetFoY5iGmDcTEKxsp6jdL-hZxJmMnHluiPDjLACxNicywWdHT-ER7YQ3_D-HCRoPdg9qLxclFiZG1FFeChw3WPPxc48s7e82G&sig=AHIEtbQji72CkM2Vl177C0k3V4fCbF96mQ

Maadvere, I. 2008. Mõttekaardid. Loetud http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/search/label/m%C3%B5ttekaardid

Sild, M., 2012. Teadmiste struktureerimise vahendid. Loetud http://meeriht11.wordpress.com/2012/10/08/teadmiste-struktureerimise-vahendid/

Zimmermann, M., Põldoja, H. 2011. Mõistekaart. Loetud http://lemill.net/methods/moistekaart

Advertisements

One thought on “IFI7056 Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon: 4. kodutöö

  1. Pingback: Tähelepanekud 4. kodutööst | Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s