IFI7056 Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon: 3. nädala ülesanne

3. kodutöö

Biheiviorism ja arvutiga tehtava õpidisaini kirjeldus

  • Loo biheivioristlikku õpiparadigma arvesse võttes arvutiga tehtav õpidisaini (ülesande) kirjeldus, milles on järgmised elemendid: Kes õpib? Mida õpib? Kuidas treenitakse? Kordamine? Kuidas stimuleeritakse õppimist (negatiivne või positiivne tagasiside)? Interaktiivsus? Võistlusmoment?

Biheiviorism on 20. sajandi alguses tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund. Biheivioristid (ehk käitumusliku psühholoogia koolkond) olid esimesed, kes hakkasid õppimist kui protsessi teaduslikult uurima ning nende lähtepunktid on siiani  igapäevast õpetamistegevust mõjutanud. Biheivioristlik teooria väidab, et õppimine toimub ainult assotsatsioonide või sidemete loomisega oma kogemuste või käitumise vahel. Seega on esimesel kohal reageerimine keskkonna märguannetele ning mõtlemise osa peetakse õppimise juures teisejärguliseks, kuna mõtlemisprotsessi peetakse järelduslikuks konstruktsiooniks. (Teppan)

Anu Leuska sõnul seisneb biheiviorismi põhiidee selles, et inimese käitumine oleneb keskkonnast, milles ta elab; inimene reageerib ümbritsevale keskkonnale. Biheivioristid leidsid, et käitumist on võimalik muuta vastavate stiimulitega ja kõik inimesed reageerivad neile mõjutustele sarnaselt. Kui soovitud käitumist tasustada (kiitus, kommid, raha jne), siis soovitud käitumine sageneb. Kui soovimatut käitumist karistada, siis soovimatu käitumise sagedus väheneb. (Leuska, 2010)

Biheivioristlikus käsitluses rõhutatakse õpetaja aktiivsust, kuna õpetaja valib välja nn õiged “ärritajad”, et saada soovitud käitumist ning tasustab seda. Õpilane on passiivses rollis ning justkui ei vastutaks õppimise eest. Õppija poolt ei oodata uusi tegevusi ega uusi lahendusi, sest valikutegemine, edasiliikumiskiiruse ja hindamine on jäetud ainult õpetaja kanda. (Teppan)

Biheivioristide kuulsamad esindajad olid Ivan Pavlov, John B. Watson, Edward L. Thorndike ja Burrhus Frederic Skinner.

Thorndike’i õppimisseadustest on tänapäeval levinumad kaks:

  • harjutamisseadus – harjutamine (kordamine) teeb õppimise edukaks ehk harjutamine tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost;
  • efektiseadus – kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral aga vastupidi.

Skinner arendas Throndike’i uuringuid edasi, pöörates eelkõige tähelepanu õppimist soodustavate keskkonnatingimuste loomisele. Ta tõi välja, et üks õppimise olulisemaid punkte on tasustamine. Õpitu kinnistub kõige paremini, kui pärast õiget käitumisviisi tasustatakse õppijat teatud keskmise sagedusega, kuid juhuslikult muutuva intervalliga. Ehk tahetakse õppijas äratada huvi ja ootus, et ta võib tasu saada, kuid ei tea millal. ning tasu ootuses õpitakse märksa hoolikamalt. Sinneri teine suurim uuring puudutas Thorndike’i efektiseaduse edasiarendamist. Skinneri metoodika tugines samuti tasustamisel, kuid oli ranges sõltuvuses sooritatava tegevuse täpsusest. Kinnistatud tegevuste jada võis eelneda täpse eesmärgi saavutamiseks. (Teppan)

Biheivioristide katsed juhtisid tähelepanu sellele, et õppimine toimub järkjärgulise lähenemisega eesmärgiks olevale tegevusoskusele. Näiteks võib tuua võõrkeelsete sõnade hääldamise õppimise või keerukate matemaatika ülesannete lahendamise, mille õppimiseks jagatakse esmalt ülesanne osadeks. Õpitud teadmiste kinnistumine toimub kõige paremini, kui pärast õige käitumisviisi kujunemist tasustatakse õpilast teatud keskmise sagedusega, kuid juhuslikult muutuva intervalliga. Lõpuks kujuneb välja kompleksoskus. (Teppan)

Arvutiga tehtava õpidisaini kirjeldus

Leidsin oma loodud biheivioristlikku õpiparadigmaga seotud õpiülesannetest kõige sobivamad olevat SMART-tahvli programmi Notebook abil tehtud õpiobjektid, sest need annavad väga hea võimaluse oskusi treenida ja arendada. Toon siin näiteks Koolielu portaalis avaldatud materjali “Eesti maakonnad ja vapid” (loodud koostöös Maris Maripuga). Notebookiga saab teha palju huvitavaid ülesandeid.

Kes õpib?  7-15-aastased õpilased.

Mida õpib? Tundma Eesti maakondi ja vappe.

Kuidas treenitakse?   1. Lipu ja vapi abil tuleb ära arvata maakond. 2. Eesti kaardile saab lohistada maakondade nimesid. 3. Maakondade kaartidele saab lohistada valdade (ja mõningate linnade) nimesid. 4. Interaktiivses mängus saab maakondade kaupa ära arvata valdade vapid.

2013-02-18_0057 2013-02-18_0058 2013-02-18_0059

Kordamine? Tegevusi on võimalik korrata nii kaua, kuni õpitav jääb meelde.

Kuidas stimuleeritakse õppimist (negatiivne või positiivne tagasiside)? Õige vastuse puhul jätkab programm tööd: enne ei saa edasi liikuda, kui pole valitud õiget vastust.

Interaktiivsus? Interaktiivses mängus saab maakondade kaupa ära arvata valdade vapid: vappide pildid vahelduvad kiiresti, puudutamisel jääb liikumine seisma ühel vapil, all on võimalik valida kolme valla või linna nime vahel. Vale vastuse puhul ilmub punane ristike, õige vastuse puhul liikumine jätkub.

2013-02-18_0100

Võistlusmoment? Võib teha võistlusi, kes kõige kiiremini või rohkem maakondi ja vappe ära tunneb.

Lastele meeldis väga, nad oleksid heameelega kogu aeg mänginud, ja isegi viiendikud olid tublid äraarvajad.

Vaatasin ka mõningate kursusekaaslaste postitusi, kõigil olid sisukad tööd. Kommenteerisin Kaire sissekannet, kellel on tehtud samuti väga asjalik postitus. Ta andis hea ülevaate biheiviorismist ja tutvustas toredat arvutiprogrammi Alguse Asi I, millest ma polnud varem kuulnud. Kui mul oleksid väiksed lapsed ja/või õpilased, hakkaksin kohe kasutama. Kõik küsimused olid kenasti vastatud ja minu meelest oli kõik hästi tehtud.

Kasutatud kirjandus

Leuska, A. (2010).  Arengupsühholoogia. Biheiviorism. Loetud aadressil http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/biheiviorism.html

Teppan, P. Kaasaja õpiteooriate lähtepunktid.  Loetud aadressil http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/biheiviorism.html

Advertisements

One thought on “IFI7056 Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon: 3. nädala ülesanne

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s