IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine: esimene teema

Esimene teema: Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Ülesanded on järgmised:

  • Lugege läbi eestikeelne lugemismaterjal “Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse
  • Valige üks õppematerjalide repositoorium/referatoorium ning tutvuge selle võimalustega ja saadaolevate õppematerjalidega teie õpetatavas või teid huvitavas aines.
  • Valige artiklite lehelt esimese teema alt üks teadusartikkel ning lugege see läbi.
  • Millised on teie senised kokkupuuted õpiobjektidega? Milliseid teiste poolt koostatud õppematerjale te kõige enam kasutate oma õpetamise või õppimise toetamiseks? Jne.

Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse on väga hea ja ülevaatlik. Olin seda materjali juba varem uurinud ja teemaga kursis, kuid need vahendid, keeled jm on mulle võõrad. Muidugi olen oma töös kasutanud slaide, pisut raadio- ja telesaateid ning filme, kuulamisülesannetega helikassette, nüüd küll CD-plaate, samuti arvutipõhised õppematerjale ning õpitarkvara.

Mõiste “õpiobjekt” tundus päris alguses, kui seda mõni aeg tagasi kuulsin ja pidin oma koolitustel kasutama hakkama, natuke hoomamatu, vist ajas segadusse ka definitsioonide rohkus. Terminoloogilist segadust möönab ka David A. Wiley (Wiley, 2000). Kui mõelda aga Lego klotside abil, siis on “õpiobjekti” mõistest aru saada imelihtne. Ometi on Lego metafoor liiga lihtsustatud ning Wiley toob selle asemel aatomi metafoori. Kui Lego klotsid on kõik omavahel ühilduvad (kuut standardset 2×4 LEGO klotsi saab kombineerida 102981500 viisil – http://www.lego.com/) ning need on nii lihtsad, et isegi lapsed saavad need mängeldes kokku panna, siis aatomite puhul on see veidi keerulisem: kõik aatomid ei ühildu omavahel, neid saab kokku panna  teatud struktuuride poolt ette nähtud  sisemise struktuuri järgi ning selleks on vaja koolitust.

Niisiis viib mõte, et kasulike õpiobjektide süsteemi loomiseks piisab, kui avada õpiobjektide kast ja panna need lõbusalt koos oma kolmeaastase lapsega kokku, ummikusse. Kuigi õpiobjektide kokkupanek ei tohiks olla raskem kui vaja, tundub arusaam, et iga arenenud süsteem peaks olema nii lihtne, et igaüks saab seda ilma koolituseta edukalt kasutada, liiga piirav. See takistab õpiobjektidel põhineval õpidisainiteadusel jõuda ideaalini (intellektuaalselt raske, analüütiline, vormistatav, õppimisvõimega).   Aatomi metafoori kasuks räägib ka see, et õpe on rohkem kui teave, et õpiobjektid näitavad struktuuriseoste tunnuseid. Seda võiks tõlgendada nii, et õpiobjekte tuleks sisimas teatud määral konteksti paigutada. Selle asemel, et mõelda õpiobjektidest kui Lego klotsidest, tuleks käsitada neid kui “õppimise kristalle”, kus üksikutest õpiobjektidest moodustatakse kasulikud ja  struktuursed õppematerjalid. (Wiley, 2000)

Õpiobjektide standardist SCORM olin teadlik seoses Tiigrihüppe lisakursuse “Koolimill – õppematerjalide koostamine veebipõhiste vahenditega” koolitusega ning õpetasin seda ka teistele. Standardis on esitatud kuus tunnust, millele õpiobjekt peaks vastama (ADL 2006, lk 14):

  • käideldavus (accessibility): võimalus saada õpiobjektile ligipääs eemal asuvast kohast ning edastada see mitmetesse eri kohtadesse,
  • kohandatavus (adaptability): võimalus kohandada õpiobjekti lähtudes õppija või organisatsiooni vajadustest,
  • kokkuhoid (affordability): võimalus suurendada efektiivsust ja tootlikkust vähendades õppematerjali edastamise aega ja maksumust,
  • vastupidavus (durability): võime pidada vastu tehnoloogia arengule ilma, et õpiobjekt vajaks kulukat ümberdisainimist või ümberprogrammeerimist,
  • koostalitlusvõime (interoperability): võimalus võtta ühe vahendiga koostatud õpiobjektid ja kasutada neid teises kohas teistsugusel tarkvaraplatvormil,
  • korduvkasutus (reusability): paindlikkus kasutada õpiobjekti mitmetest erinevates rakendustes ja õpikontekstides.

Õpiobjektide levitamise vahendeid ehk repositooriume ja referatooriume olen samuti koolitustel teistele õpetajatele õpetanud. Ise olen kasutanud kõige rohkem Koolielu portaali, selles on mul vidin, mille kaudu saan kõigist uutest materjalidest kohe teada. Natuke vähem olen kasutanud LeMilli ja kunagi Miksikest. Olen neisse ka oma materjale pannud. Teiste materjale kipun üldiselt enda jaoks kohandama või ümber tegema. e-Õppe Arenduskeskuse repositooriumis minu eriala jaoks eriti materjale pole. Avastamata maa on veel Khan Academy, kuigi kuulun KAE Kooli Facebooki gruppi.

Õppematerjalide metaandmed aitavad õppematerjale repositooriumides paremini leida ning sirvida. Õpiobjektide metaandmete standard IEEE Learning Object Metadata (IEEE LOM) pakub õppematerjali kirjeldamiseks 58 elementi, mis on jagatud üheksasse kategooriasse:

  1. Üldine (General): materjali pealkiri, keel, kirjeldus, märksõnad jms üldinfo.
  2. Elutsükkel (Life Cycle): materjali versioon, autor ja avaldamise aeg.
  3. Meta-metaandmed (Meta‐Metadata): metaandmete sisestaja, keel ja sisestamise aeg.
  4. Tehniline (Technical): õppematerjali formaat, suurus, asukoht, tehnilised nõudmised materjali kasutamiseks, kestvus.
  5. Hariduslik (Educational): õppematerjali interaktiivsuse tüüp ja tase, õppematerjali tüüp, sihtgrupp, kontekst, vanuseaste, keerukuse tase, omandamiseks kuluv aeg, pedagoogiline kirjeldus.
  6. Õigused (Rights): litsents, maksumus.
  7. Suhe (Relation): suhe teiste õppematerjalidega.
  8. Annotatsioonid (Annotation): materjali kohta kirjutatud kommentaarid.
  9. Klassifikatsioon (Classification): materjali sidumine õppekava teemadega.

Kasutatud kirjandus

ADL (2006). Sharable Content Object Reference Model (SCORM) 2004 3rd Edition: Overview Version 1.0. Loetud aadressil http://www.adlnet.gov/capabilities/scorm/scorm-2004-3rd

Põldoja, H. (2012). Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/

Wiley, D. (2000). Connecting learning objects to instructional design theory: A definition, a metaphor, and a taxonomy. In D. Wiley (Ed.), The Instructional Use of Learning Objects: Online Version. Loetud aadressil http://reusability.org/read/chapters/wiley.doc

Advertisements

2 thoughts on “IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine: esimene teema

  1. Mulle meeldivad tänapäeva sotsiaalmeedia vahendid. Pärast Khan Academy ja MTÜ KAE Kooli uurimist piilusin ka KAE Kooli Facebooki lehele ning tänasest ka kuulun antud gruppi. Üllatuseks oli see, et juba 5 nö Facebooki sõpra olid selle lehe gruppi liitunud 🙂 Kiire teadete koht, kus avaldatakse videode avaldamist jm infot 🙂

  2. Pingback: Õpiobjektide ja repositooriumide teema kokkuvõte | Digitaalsete õppematerjalide koostamine

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s