IFI7056 Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon: 2. nädala ülesanded

Suur osa tehtud, osa siiski tegemata. Tuleb tunnistada, et selline maht üheks nädalaks (kolm ülesannet + kodutöö) on meeletult suur, kui nii jätkub, tuleb ennast töölt lahti võtta 🙂

1. Õpikeskkondade uurimise trendid.

Õpikeskkondade uurimise trendid ja näited

Õpidisaini ajastu: keskendumine õpetamisel sisule, õpitegevuste juhistele ja õpijuhiste järjestusele – eesti keele harjutused: mida peab selgeks saama, kuidas selleni jõuda, millised harjutused sobivad milleks, mis peab olema selge, et minna edasi.

Sõnumi disain: rõhk sõnumi edastamise formaadil –  millisel viisil sõnumeid haridustehnoloogiaga edastada (nt. TV, asünkroonne, sünkroonne, heli, staatiline pilt ja video jne.) –  eesti keele grammatika: iga alateema kohta võib valida ise vahendid, nt kuulamisharjutused, puutetahvli ja tahvelarvuti (lohistamis)harjutused, kirjanduses filmi- ja telesaadete katkendid.

Simulatsiooni ajastu: keskendumine interaktsioonile –  tehnoloogia kasutamine õpiprotsessis võimaldab õpetada efektiivsemalt, õppijad omandavad rohkem ja paremini –  eesti keele ja kirjanduse kohta ei oska praegu näiteid tuua.

Uus tervikõpikeskkondade ajastu: need kombineerivad sobivat õpetamise sisu, edastamise viise ja interaktsiooni õpikeskkonnaga –  ehk sobib siia õppimine sotsiaalmeedia vahendeid kasutades, blogides?

Tehisintellekt kui õpikeskkond –  saab simuleerida olukordi, mis tegelikuses on ohtlikud või võimatud –  eesti keele ja kirjanduse kohta ei oska praegu näiteid tuua

Personaalne ja kogukondlik õpikeskkond –  enesejuhitud õppimine ja elukestev professionaalne areng tehnoloogia toetusel – võrgustikud, personaalsed õpikeskkonnad: Skype, blogid, Google Docs.

Laiendatud õpikeskkond: hübriidne, mobiilne ja igal pool õppimist võimaldav – ehk võiks siia näiteks tuua kõik eelnevad?

Seda ei ole: “The document “Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes” has been automatically removed from Scribd by our automated copyright protection system because it appears very similar to an unauthorized copyrighted document that was previously removed from Scribd.“

2. Õppimisteooriast õpi- ja õppedisaini teooriani

  • Vaata Kerli Kusnetsi magistritöö käigus kokaraamatu metafoori järgi loodud e-õppe kursuste disaini mudelit. Mõtle, kuidas töötavad metafoorid õppedisaini looja abivahenditena? Millised metafoorid kirjeldavad sinu lemmik-õpidisaini, mida sagedasti kasutad?

Metafoor on kujund, mille abil me mõistame ja kogeme ühte tüüpi asju või olukordi teiste kujundite abil. (George Lakoff ja Mark Johnson, “Metaphors We Live By”)

Õppedisaini looja saab e-keskkonnas kasutada abivahenditena näiteks ruumi metafoori (arvutikeskkonnas kujunevad virtuaalsed alad), õpiprotokolli metafoori (dialoogid), õppimisvõrgustiku metafoori (teadmise oletatav võrgustikulaadne olemus).

Õppimisteooriate seostamine õpidisainidega

Ehkki väidetakse, et haridustehnoloogilised õpi- või õppedisainid toetavad ühte või teist õppimiskäsitlust (nt. on konstruktivistlik), pole selle kohta põhjendusi.  Õppimisteooria sidumiseks õpi- või õppedisaini tehniliste ja õppijatega seotud aspektidega võib kasutada järgmist mudelit: 1) õppimisteooriate ülevaatamine, 2) sarnaste karakteristikute leidmine, mis on iseloomulikud kõigile õpiteooriatele, 3) karakteristikute alusel mudeli koostamine õppimisteooriate seostamiseks õpidisainiga, 4) õppimisteooriate kaardistamine mudeli abil, 5) mudeli praktiline kontrollimine erinevate õpidisainide ning nendega seotud õpitegevuste ja ressursside seostamiseks õppimisteooriatega.

Mudeli kasutamine: toimib kui kirjeldav raamistik teooria karakteristikute mõistmiseks, võimaldab praktikutel oma õpetamistegevust ja õppekavasid hinnata ja paremini välja arendada seotuna õppimisteooriatega, töötab õppimisteooriate õpidisainidega seostamise vahendina.

Minu lemmik-õpidisaini võiksid kirjeldada vast teadmiste loomise, kogemusliku õppe, läbirääkimiste ja igal pool õppimise metafoor, sest mulle on omane teadmiste loomine ühises protsessis, toetuda isiklikele  kogemustele, järele mõelda, läbi proovida ja kogeda midagi uut, pidada dialoogi ning õppida kõikjal ja igal ajal.

(K. Kusnetsi magistritöö on veel läbi töötamata)

3. Mil määral saab disaini looja arvestada et õpi- või õppedisaini sisse planeeritud pedagoogilised funktsionaalsused alati ilmnevad?

 (See on veel läbi töötamata)

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s