Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud: kuues teema õpivõrgustikud

Seekord mõtiskleme teemal: mis on võrgustik ning mis teeb ühest võrgustikust õpivõrgustiku.

Seda postitust alustan tsitaadiga Oskar Lutsu “Kevadest”: “Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.” Sest kui mina oma tööd alustasin, oli enamikul see juba tehtud. Niisiis sain kasutada õpivõrgustiku eeliseid ning nende pealt veidi piiluda. Sama teost mainis ka Taimi, tuues näiteks Imeliku ja Kuslapi (mitte Visaku) “võrgustikutöö”.

Kaire blogist leidsin head definitsioonid:

Eesti õigekeelsussõnaraamat defineerib mõistet “võrgustik” kui võrkude kogumit (ÕS 2006). Tervise Arengu Instituut tõlgendab mõistet “võrgustik” kui indiviidi ümbritsevat süsteemi, mis moodustub inimgruppidest, kellel on mingi ühine eesmärk ja ühised huvid. ESF programmi “Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014” tõlgenduses on võrgustik vabatahtlikkuse alusel koondunud ühiste huvide ja tegevusvaldkonnaga inimeste või organisatsioonide kogum.

Kui senise, loodetavasti kaduva klassikalise õpetamisstiili puhul oli põhirõhk valmisteadmiste äraõppimisel ja õpetaja planeeris, korraldas ning lõi õppimise struktuuri, siis üha enam leviva konstruktivistliku õpetamisstiili järgi on õppimine koostöö, õpetaja on nüüd pigem toetaja, suunaja, mitte teadmiste vahendaja.

Sõna “võrgustik” toob silme ette kohe päris võrgu, nt kalavõrgu: nöörid, mis kokku saades moodustavad kinnituse, sõlme. Samamoodi on inimestega: kokku saades moodustame liidu, kas või ajutise, ülilühikese.

Üks esimesi õpivõrgustikke, mida mäletan ja mida sobib minu meelest nii nimetada, tekkis meie klassil keskkooli lõpetamise ajal eksamiteks valmistudes. Jagasime materjale, konspekte, käisime pargis koos õppimas, arutlemas, ka vaidlemas – teemasid meil jätkus, sest siis pidime tegema seitse või kaheksa eksamit.

Tartu ülikoolis õppides suurt võrgustikku ei tekkinud, moodustasime selle vaid sõbrannaga kahekesi.

Mingiks ajaks tekkisid võrgustikud Koolielu e-kursuste ja õppimisürituste osalejatest, ent pärast aktiivse tegevuse lõppu on need soiku jäänud. Kahjuks ei saa ma enam osaleda “Võrgustik võrgutab” kokkusaamistel, sest aeg ei sobi, need olid toredad ja kasulikud üritused. Alati oli hea tutvuda uute materjalidega ja kohtuda vanade tuttavatega.

Pean õpivõrgustikeks ka Comeniuse ja e-Twinningu ühistegemisi, mille piirid ulatuvad väga kaugele, ületades nii geograafilised kui ka keelelised takistused. Nende suur pluss on just õppimine ja arenemine rahvusvahelises koostöös.

Üks suuremaid ja tegusamaid õpivõrgustikke on Tiigrihüppe SA koolitajate oma, kuhu kuulun 2008. aastast. Sellest kirjutasid ka Taimi ja Viive ning Maris, kes arvas õigesti, et sellest rääkimata ei pääse minagi. See on tõeliselt tugev võrgustik nii osalejate kui ka keskkondade mõttes – igast kanalist saab alati abi.

Praegu osalen oma kursuse HTmag 2012 aktiivses võrgustikus, kus meil on samuti mitu kanalit, mis toimivad kenasti ja tulusalt. Kinnitan nagu teisedki: ilma selleta ei kujutaks õppimist enam üldse ette.

Kursuse “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud” arenemist õpivõrgustikuks ei kujuta ma hästi ette. Tundub, et võrgutame pigem mujal keskkondades ja mina jälgin seda ainult EduFeedris, mis on kursis olemiseks suurepärane koht.

Advertisements

One thought on “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud: kuues teema õpivõrgustikud

  1. Pingback: Tagasivaade õpivõrgustike nädalale | Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s