Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud: personaalsed õpikeskkonnad

Viies teema

Ülesanne

Kuidas sa tajud oma personaalset õpikeskkonda oma magistriõpingute raames? Kas see on teistsugune võrreldes sinu varasemate õpingutega? Millistest osadest see koosneb, milliseid vahendeid (inimesed, raamatud, spetsiaalsed programmid jne.) see sisaldab? Põhjenda, miks on sinu keskkond just selline? Mil määral on see keskkond sinu koostatud ning mil määral on see nö peale surutud (näiteks pean kasutama IVA, kuna mingil kursusel on see keskne vahend)? Püüa näiteks oma personaalne keskkond visualiseerida näidates ära komponendid ja nende omavahelised seosed. Joonised oleksid meil heaks baasmaterjaliks võrdlemaks kas ja kuivõrd me tajume oma personaalset õpikeskkonda magistriõpingute raames erinevalt.

Lähtudes kursuse alguses defineeritud õpikeskkonna mõistest, määratlen oma personaalse keskkonna samuti riiklike õppekavade toel: “Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad.” (Põhikooli RÕK, § 6 lg 1; gümnaasiumi RÕK, § 7 lg 1)

Väljataga jt (2009) järgi on personaalne õpikeskkond (ingl. k. Personal Learning Environment) termin, mis viitab alternatiivsele lähenemisele e-õppes. „Personaalne õpikeskkond ei ole tarkvaralahendus, vaid on rohkem tehnoloogia kasutamise uus lähenemine või metoodika e-õppes. Personaalsed õpikeskkonnad on õppija poolt hallatavad ja kontrollitavad süsteemid, mis toetavad õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimisel ning suhtlemisel teiste õppijatega ning õpetajatega.“ (Väljataga jt 2009)

E-Õppe Arenduskeskuse korraldatud e-õppe päeva materjalides tuuakse välja personaalse õpikeskkonna järgmised aspektid:

  •  õppija poolt kontrollitavad;
  • sisaldavad digitaalseid ressursse ja viiteid, mis ei ole ainult staatilised, vaid ka dünaamilised (foorumid, ajaveebide vestlus);
  • peamine eesmärk on tuua kõik artefaktid ja ressursid, mis õppimisel vajalikud ja huvipakkuvad, ühe katuse alla, et luua uusi tähendusi läbi agregeerimise ja linkimise;
  • integreerib digitaalsed teenused;
  • võimaldab ühendamist ülikoolide õpihaldussüsteemide või töökohaga seotud aplikatsioonidega;
  • eksisteerib kogu elu. (E-Õppe Arenduskeskus)

Minu personaalne õpikeskkond magistriõpingute raames on suures osas samasugune kui varasemate õpingute puhul. Ikka kuuluvad sellesse inimesed, riist- ja tarkvara, kirjandus (raamatud, perioodika), mitmesugused õpi-, haldus- ja suhtluskeskkonnad.

Õpingute õnnestumises on tähtis koht kõigepealt perel, kes peab sellega leppima ja palju aega ise hakkama saama, vahel ka hiirvaikselt olema, ning kolleegidel, õppejõududel, kaasõppijatel.

Ajast, kui sain arvuti, olen õppinud selle abil, alates Wordist ja lõpetades elektroonilise ÕSiga, samuti kuuluvad mu igapäevasesse õppevarasse raamatud ja perioodika. Läbi ei saa ka keskkondadeta, olgu need materjalide loomiseks või avaldamiseks, info otsimiseks, õppejõudude ja kaasõppijatega suhtlemiseks. Olles eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning õppides haridustehnoloogiat, ei saaksi mu isiklik õpikeskkond teistsugune olla. Osa keskkonnast olen ise koostanud, osa on n-ö peale surutud (näiteks pean kasutama Dipplerit või uurima Chartingut).

Koostasin oma personaalse keskkonna kujutamiseks mõttekaardi SpicyNodesiga, mis meeldib mu koolitatavatele hästi.

Minu personaalse õpikeskkonna skeem asub siin.

(vajab veidi kohendamist siiski veel)

Kasutatud kirjandus

e-Õppe Arenduskeskuse korraldatud e-õppe päev “Täiskasvanud õppija nädala” raames. Vaadatud http://www.e-uni.ee/e-oppija/eope20_perskesk/personaalsed_pikeskkonnad.html (12.11.2012)

Gümnaasiumi riiklik õppekava, vastu võetud 06.01.2011 nr 2https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011002

Põhikooli riiklik õppekava, vastu võetud 06.01.2011 nr 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011001

Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 11-14). Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut.

Advertisements

3 thoughts on “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud: personaalsed õpikeskkonnad

  1. Väga selge ja lihtne skeem, mis kutsub küsimusi juurde esitama. Minu arust ei ole enam mõttekas rääkida sellel tasemel, et kasutame tarkvara ja riistvara, sest me ei saa midagi uut teada sellest, vaid pigem peaks rääkima erinevatest tarkvara lahendustest ja tehnoloogilistest vahenditest. Konkreetsete vahendite valik ning kasutamise eesmärk on saamas palju tähtsamaks ning annab meile rohkem informatsiooni, kuidas inimene digitaalses maailmas tegutseb. Seega, mis on need mõned näited kasutusel olevast tarkvarast?

  2. Kui personaalne õpikeskkond asub virtuaalses keskkonnas, tuleb ikkagi kasutusele võtta riist- (arvuti) ja tarkvara (arvutisse paigaldatavad ja veebirakendused), mis minule isiklikult tundub kui laiem valdkond antud teemas ning Piret on täpsemalt enda personaalset keskkonda lahti seletanud enda koostatud skeemil, kus on ära märkinud ka konkreetsed vahendid ning nende kasutamise eesmärgid. Samas kui räägime reaalelulisest õpikeskonnast, võtame kasutusele samuti üldisemad keskkonna nimetused, nt siseruumid ja välisruumid.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s