Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud: tehnoloogiad ja standardiseerimine

Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine

Ülevaade õpikeskkondadega seotud standarditest ja tehnoloogiatest ning nendel põhinevatest tarkvararakendustest. 

1. Lugemismaterjaliga tutvumise kokkuvõte

Sain teada, et e-õppes kasutatavad Veeb 2.0 tehnoloogiad on 

  • uudistevoo tehnoloogiad RSS ja Atom
  • vookogud
  • folksonoomia, märksõnad ja märksõnapilved
  • ühisjärjehoidjad
  • mikroblogid
  • vidinad ja vistutamine
  • ühekordne sisselogimine ja OpenID

Uudistevood olid tuttavad ja olen neid ning vookogusid kasutanud, eriti igasugustel kurustel õppimisel. Folksonoomiaga tutvusin ühel varasemal kursusel: http://piretiavatud.blogspot.com/search/label/folksonoomia. Ühisjärjehoidjatest kasutan Diigot. Ma ei tea kindlalt, kas olin sõna “mikroblogi” varem kuulnud või mitte, aga võisin ise õigesti oletada, mida see tähendab. Ma ei ole neid kasutanud, pole vajadust tundnud, Facebookis saab kõik olulise ära säutsuda. Seda, et samateemalised postitused saab märksõna abil kokku koguda, ma ei teadnud, ka polnud midagi kuulnud  Paper.li-st, mis koostab kindla märksõnaga Twitteri postituste kohta iga päev uue “ajalehe”. Vistutamisega olen üsna sageli kokku puutunud ja seda ka teistele õpetanud (osalesin ka selle sõna loomisel: pika arutelu järel oli valida kahe sõna vahel ja otsustajaks sain mina). Samuti olen kokku puutunud vidinatega. Vähemalt teadlikult ei olnud ma seni kuulnud ühekordse sisselogimise (SSO, single sign-on) rakendustest, samas OpenID, Facebook Connect ja Windows Live ID on tuttavad väljendid.

Täiesti tundmatu teema oli minu jaoks “Õpikeskkondadega seotud õpitehnoloogia standardid”. Mõte, et erinevad õppetöös kasutatavad keskkonnad oleksid võimelised omavahel kindlal kujul infot vahetama, on arusaadav, aga kas ma selle ka selgeks saan, ei tea. Kindlasti on vaja ülevaadet sellest, millised standardid on olemas, ning õpihaldussüsteemi ja muid vahendeid valides tuleks pöörata tähelepanu sellele, milliseid standardeid see vahend toetab. Loodan, et midagi hakkan sellest ükskord taipama, praegu on see tundmatu maa.

2. Vahendite katsetamine

Vookogud ja personaalsed avalehed

Vookogudest olen juba ammu usinalt kasutanud Netvibesi, aga enam mitte. Võib-olla sellepärast, et mul jooksis sinna nii palju huvitavat infot kokku, et ma ei jõudnud enam jälgida, mis pole muidugi mingi vabandus. Hiljuti hakkasin kasutama Google Readerit, sest olen niikuinii kogu aeg Google’is sees ja kasutan selle võimalusi, lisaks kasutan nüüd palju ka Chrome’i võimalusi ja see teeb tegutsemise veel mugavamaks. Kunagi oli mul Vienna, ent see on arvutipõhine ja olen nüüd sellest loobunud. iGoogle’it ei proovinud, sest ma ei taha endale sellist avalehte. Kunagi tegin niisuguse avalehe Netvibesis, aga ei kasutanud seda.

Ühisjärjehoidjad

Kunagi lõin endale Deliciouse konto, aga ei hakanud seda eriti kasutama, nüüd on sellel minu mäletamist mööda mingid piirangud vms ja ma ei õpeta seda ka enam oma koolitatavatele. Kasutan edukalt Diigot, millel on lisaks ka highlight‘i ja sticky note‘i võimalus, samuti võimalik jagada oma linke teatud gruppidele. Zootooli ei hakanud praegu lähemalt uurima, tegin lahti ja tahtis konto loomist, aga jätan meelde, ehk kunagi uurin lähemalt. Või saab kelleltki teiselt ülevaate, mis selles head on. Samuti ei tutvunud Chartinguga – veel üks ingliskeelne keskkond, kuhu tuleb konto luua.

Mikroblogid

Ei ole kasutanud, pole vajadust tundnud. Huvitav oli Taimi kommentaar Marise postitusele: “Paaril konverentsil olen selle kaudu küsimusi esitanud. Selleks oli see vahend päris hea. Laua taga oli 5 inimest rääkimas ja küsimused neile ilmusid seinale Twitteri abil, nad vastasid siis, kui jõudsid. Enamustele ei jõudnud! :-)” See on küll tore võimalus. Twitterist ajendatuna on tekkinud tviteratuur, kõige uuem kirjandusliik: jutustada lugu 140 tähemärgiga (vt. Priit Kruusi 7. klassi kirjandusõpik “Kahekõne”, Koolibri 2011, lk 174).

Kirjandusallikate jagamine

Mul on konto Mendeleys, aga pole seda aktiivselt kasutanud. Ehk sellepärast, et see on akadeemilise materjali jaoks, mida mul pole olnud vaja veel märkida ega jagada. CiteULike’i läksin FB kontoga sisse, aga rohkem ei uurinud, ehk aitab Mendeleyst küll.

Märkmed ja veebiklipid

Evernote’iga kunagi tutvusin, aga ei hakanud kasutama, hoian oma märkmeid mujal. Pocket tundus huvitav olevat, seni olen videoklipid pannud oma YouTube’i. Võtsin mõni päev tagasi kasutusele Chrome’i vidina Märgib, mis peaks minu vajadused rahuldama.

Veebikonverentsid

Olen agar Skype’i kasutaja ja osalen mitmes vestluses – nii on väga mugav mitme inimesega korraga jutustada. Olen ka ekraanipilti jaganud ja faile edastanud. Skaipi kasutame tihedalt oma kursusekaaslastega, aga ka nt Tiigrihüppe koolitajatega, lisaks oma õpilastega. Uus oli minu jaoks Google Hangout. Põhjalikum uurimine seisab veel ees, aga kuna olen niikuinii Google’i fänn, siis usun, et Hangout võiks kasutusse minna küll. Facetime (Mac, iOS) pakub samuti huvi, aga kuna väljaspool kodu pean kasutama ka PC-sid, siis ei vaata seda praegu rohkem.

Widget’id

Vidinatega olen varem kokku puutunud mitmel puhul, eriti Koolielus, aga ka Google’is. Uus avastus on Chrome’i vidinad – need teevad arvutis tegutsemise mitu korda kergemaks ja kiiremaks.

Muud kasulikud vahendid

paper.li’l ma mõtet ei näe, kuna ei kasuta Twitterit. Scoop.it’i uurin praegu. Doodle’it olen kasutanud, kui on vaja mitme inimesega leida enamikule sobiv aeg – see on minu meelest väga kasulik vahend. ifttt‘i mõttest ei saanud veel eriti aru. Varasemast ajast ootab mul avastamist Tricider (https://tricider.com), tean, et seal on palju kasulikke võimalusi.

Nii palju uusi keskkondi ja vahendeid! Ja hulgaliselt uusi kontosid. Õppetöös saab kasutada vookogusid (kaasõppijate postituste jälgimiseks), ühisjärjehoidjaid, kirjandusallikate jagajat, veebikonverentsi, Doodle’it.
Minu meelest on kõige mugavamad Google’i vahendid, nende suur pluss on omavaheline seotus, ühe kasutajatunnuse ja parooliga sisenemine. Hiljuti avastasin tänu Taimile Chrome’i vidinad ja nende kasutusmugavuse.

Advertisements

6 thoughts on “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud: tehnoloogiad ja standardiseerimine

  1. Selles suhtes olen Sinuga, Piret, täitsa nõus, et Google vahendeid kasutades ei pea meeles pidama erinevaid kasutajatunnuseid ja paroole. Nii mitmeski keskkonnas hakkan end kasutajaks registreerima ja lõpuks tuleb välja, et juba olen seal kasutaja. Siis aga järgneb parooli meelde tuletamine 😀

    Google vahenditega aga kehtib üks ja see sama kasutajatunnus ning parool. 🙂

  2. Mäletan, Piret, seda vistutamise sõna “leiutamist”. See oli nii põnev aeg, koos Tiigrihüppe koolitajatega midagi luua!
    Erinevaid vahendeid on tõesti palju, isegi liiga palju. Tavalisel õpetajal läheb pea kirjuks, kui koolitusel tutvustada mitut, mis siis veel kõigist rääkida! 🙂 Ise teen ka tihti valiku selle järgi, kas saab sisse logida Google või siis ka FB kontoga.
    Ei tea, kas uue Win 8 tulekuga ka midagi muutub? Kuuldavasti rohkem hakatakse pilve asju salvestama. Ma ise kasutan ka salvestamiseks viimasel ajal ainult DropBoxi – saan asju igal pool kätte, väga mugav!

  3. Tänan, Taimi! Olid ajad…
    Jah, õpetajatel tekib tihti tõrge: jälle pean kuhugi kasutaja tegema, jälle tuleb tunnuseid ja paroole meelde jätta! FB kontoga ei juleta alati sisse logida, osa õpetajaid arvab vist ikka veel nii, et see on üks paha koht ja õpetajal ei sobi seal olla. Ma ise arvan vastupidi ja olen oma õpilasi ka sõbraks võtnud.
    Kasutan ka DropBoxi, aga mul läheb see ruttu täis ja kui olen seda kellelegi soovitanud, et oma mahtu suurendada, siis kas ollakse juba kasutaja või ei mõisteta selle kasulikkust.

  4. Olen korduvalt mõelnud, kes sõna ‘vistutama’ välja mõtles, sest seda kasutades kipub mul keel sõlme minema. Järgmine kord, kui veebi istutamisest juttu on, mõtlen Sinu peale, Piret 🙂
    Kommentaar postituse sisulise poole pealt ka. Vookogude osas märkasin isegi, et tuleb hoolikalt valida, mida tellida, vastasel juhul koguneb sinna liiga palju infot, mida kõike ei suuda lihtsalt jälgida. Seetõttu olen mina osa tellimusi ära kustutanud ja jätnud alles nii palju, kui jälgida suudan.

  5. Tänan, Kristi! Selle sõna loomisega tegelesid Tiigrihüppe SA kooliajad (Taimi ilmselt ka, Marise kohta ei tea) ühel mõnusal suvekoolitusel mitu aastat tagasi ja see tähendab “virtuaalselt istutama”. Väga lõbus tegevus oli, pakuti mitut varianti.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s