Haridustehnoloogiline nõustamine: enda ja kahe kaasõppuri essee võrdlusanalüüs

Valisin võrdlemiseks Kristi Jaasoni ja Meelis Pernitsa esseed, sest leidsin ka oma töös nendega hulga kokkupuutepunkte.

Kristi toob kõigepealt esile tehnoloogiaseadmed (nutitelefonid, tahvelarvutid, ultrabook’id, e-lugerid), mille pärast just ongi haridustehnoloogi vaja – kuna õpetajad ei oska neid hästi kasutada, tuleb appi haridustehnoloog. Veel toob ta välja teise poole: õpetajal on tekkinud idee, mida ta ei oska ellu viia, ning ka siin on haridustehnoloogist suur abi.

Teiseks nimetab Kristi haridustehnoloogi ülesandeks suhtlemise kooli juhtkonnaga, et põhjendada, miks kool peaks teatud õppevahendeid ostma, tuues näiteks uuendusmeelse loodusainete õpetaja, kes soovib pärast tahvelarvuteid tutvustava koolituse läbimist neid oma tundides kasutada.

Huvitavad näited toob Kristi kaasaegsete vahendite võimaluste rakendamisest õppetöös: slaidiesitlused ja blogipostitused, e-portfooliod, internetisuhtlus, videod, telefonisõnastikud, nutitelefonide võimalused.

Meelis teab haridustehnoloogiast konkreetsete näidete põhjal, sest Kaitseväes ja Kaitseliidus on teenistuses üks haridustehnoloog, kes aitab  instruktoritel väljaõppes uusi haridustehnoloogilisi teadmisi rakendada. Lisaks oskab Meelis nimetada konkreetse vajaduse: malevate tasandil oleks väga palju ära teha e-õppe rakendamisel. Veel leiab ta ühe olulise punkti: kaitseliitlase aeg on suurim ressurss, mida ta panustab Kaitseliitu, ning infotehnoloogiliste vahendite kasutamine võimaldaks tal omandada teadmisi endale sobival ajal ja kohas, kasutades seega aega tõhusalt.

Haridustehnoloogia võimaluste kasutamise kohta õppetöös on Meelisel samuti konkreetsed näited. Esiteks sõjalises väljaõppes kasutatavad simulaatorid (nt laskeväljaõppes), mis võimaldavad otsest kokkuhoidu laskemoona kuludelt ja transpordikuludelt. Teiseks tema enda kogemus Kaitseliidu Kooli projektiga “Taktikaline treener”, mis sisaldas endas erinevaid ruume, IKT vahendeid ja süsteeme ning võimaldas klassiruumides tektitada helitausta, mis oli ligilähedane lahinguolukorrale ja videopildi olukorra kirjeldamiseks maastikul.

Mina olen juurde toonud õpilase aspekti: õpilased haaravad uut tehnoloogiat lennult ning tahavad seda kasutada, ent õpetajad pole alati pädevad neid aitama või nende oskusi õppetöösse rakendama.

Samuti olen ma sisse toonud haridustehnoloogi pädevused, kuid lisanud ka muud valdkonnad, mida ta peaks tundma, nt õpetamise metoodika, andragoogika, psühholoogia, raamatupidamine, andmete analüüs, seadused ning iseenesestmõistetavalt arvutikasutusoskus ja Web 2.0 vahendid.

Haridustehnoloogi tegevusvaldkonnad on meil Meelisega üsna sarnased, need võib kokku võtta kolme sõnaga: koordineerimine, arendamine ja nõustamine. Meelisel on lisatud projektide koostamine, e-õppekeskkondade haldamine, statistika analüüs, süsteemide testimine, mina olen valdkonnad punktidena rohkem avanud.

Kirjeldamaks, kuidas saab haridustehnoloogia võimalusi rakendada õppetöös, toetusime mõlemad Meelisega oma praktikale.

Kristi ja mina arvame, et haridustehnoloog on siduvaks lüliks õpetaja ja infotehnoloogiliste vahendite vahel ning ta peaks olema kogemustega õpetaja, kes teab, kuidas uut tehnikat kasutada ning õpetamisel ja õppimisel rakendada.

Oleme Kristiga mõlemad seda meelt, et elu areneb ja ka kool peaks hoogsalt arenema, et tänapäevale kohaselt mitmekesisemalt õppida ja õpetada, sestap vajamegi haridustehnolooge, kes aitaksid õpetajaid.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s