Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud: sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana

Seekordne kodutöö käsitleb sotsiaalset meediat õpikeskkonna osana.

Tänapäeva koolis kasutatakse õppetöös üha rohkem sotsiaalse meedia vahendeid, sest nende võimalused laienevad järjest ja neid osatakse paremini ära kasutada. On küll kinniseid keskkondi, kuid palju tegutsetakse just avatud keskkondades, sest “avatud keskkond pakub paindlikku ja individuaalset lähenemist õpitegevustele ja õpikeskkonnale, kus õppija/õpetaja saab valida, millise vahendi abil oma järgmist tegevust teostada” (Väljataga, Pata & Priidik 2009, lk 15). Veel on hajutatud ülesehitusega keskkondade suur pluss see, et osa materjalist saab jätta vajaduse korral suletuks.

Sotsiaalse tarkvara vahendid on Sillaotsa, Tammetsi ja Tammetsi järgi (Sillaots, Tammets, P., & Tammets, K 2009, lk 181-182; näited pisut kaasajastatud)

  • vestluskeskkonnad / vahetu sõnumside (nt MSN, Skype, e-post)

  • foorumid (nt VIKO ja IVA)

  • blogid (nt WordPress.com)

  • Wikid (nt MeediaWiki, Wikispaces, PbWorks.com)

  • keskkonnad dokumentide loomiseks koostöös (nt Google Docs, veebitahvlid, aga ka mõiste- ja mõttekaardid)

  • sotsiaalse võrgustiku keskkonnad (nt Facebook, My Space)

  • jagatud järjehoidjad (nt Delicious.com, Diigo.com)

  • materjalide vahendamise keskkonnad (nt YouTube.com, Flickr.com, Slideshare.net)

  • vookogud (nt Netvibes.com, Pageflakes.com)

Kõiki neid vahendeid saab õppimiseks ja õpetamiseks kasutada mitmeti. Väga oluline osa on selles suhtlemisel: info jagamisel (märksõnad, kirjeldused, infovood) ning kommenteerimisel.

Mõningaid mõtteid sotsiaalse tarkvara vahendite õppetöös kasutamise kohta

  • Vestluskeskkonnad sobivad väga hästi arutlemiseks, ajurünnakuks, probleemide lahendamiseks, nt kasutame oma kursusel edukalt Skype’i. Vestlused toetavad õppimist, saab vabas vormis teemade üle aru pidada, omavahel asju arutada – iseõppimine. Pean plussiks seda, et ei ole vaja väga palju mõelda korrektsele sõnastamisele, lihtsalt lennutatakse ideid, mida saab hiljem korralikult kokku võtta ja kirja panna. Tohutu kasuteguriga minu meelest.

  • Foorumeid kasutatakse vähem, need ei ole eriti populaarsed, vast sellepärast, et sinna peab spetsiaalselt minema. Nii mõnigi foorum, kus olen osalenud, on nüüd kolinud nt Facebooki (sh lugemisühingu projekt “Lugeda on mõnus”, mis on praegu kinnine). Seda postitust kirjutades on meenunud nii mõnigi foorum, mis on ka sootuks hääbunud.

  • Blogid (nt WordPress.com, Blogger.com) on kasutuses väga aktiivselt, nende rakendamist õppetöös tutvustan koolitajana Tiigrihüppe SA koolitustel teistelegi. Blogide kasutamine õppetöös kasvab ilmselt veel. On koole, kus on palju klasside ajaveebe, on aineid, mille kohta on tehtud blogisid, nt tean eesti keele ja kirjanduse omi. Küllalt populaarsed on raamatututvustuste kandmine ajaveebi. Väga tore ajaveeb on Pelgilinna gümnaasiumi projekt “Tark sein ja raamat” (http://tarkraamat.blogspot.com/): raamatutesse on kleebitud QR-koodid, mida avades saab kätte selle raamatu kohta kogutud materjalid. Enda blogimiskogemusest kirjutasin veidi pikemalt siin: http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/pirta2/2012/09/24/pireti-blogipohise-oppe-kogemus/

  • Vikid (nt MeediaWiki, Wikispaces, PbWorks.com) annavad blogidega võrreldes paremaid võimalusi koostööks. Vikides saab luua suuremaid teemalehekülgi (oma esimeses koolis tegin õpilastele nt sellised vikid: http://enekenkmaaklass.wikispaces.com/7+kl+kirjandid ja http://lugemiselamused.wikispaces.com/) või nn käsiraamatuid (nt leidsin http://leaken.wikispaces.com/, http://paintnet.pbworks.com/), aga ka portfooliot, mida võiksid teha juba ka õpilased, et seda kas või kutse- või ülikooli astumisel kasutada (minu oma on http://piretiportfoolio.pbworks.com/. Suuremad vikid on loodud väga paljude inimeste koostöös, nt väga hea on http://et.wikiquote.org/wiki/Esileht.

  • Keskkonnad dokumentide loomiseks koostöös (nt Google Docs, veebitahvlid, aga ka mõiste- ja mõttekaardid) leiavad tõenäoliselt ka järjest enam kasutamist, sest tuleb hakata rohkem rakendama uurimus-, projekt- ja muid koosõppe vorme. Ise olen kasutanud või kasutan õpilastega koostöös (ja ka kolleegidega, ent nüüd ka kursusekaaslastega) sageli Google Docsi võimalusi, mis lihtsustab tööd tunduvalt.

  • Sotsiaalse võrgustiku keskkondadest on levinuim ilmselt Facebook, mida kasutatakse juba ka õpikeskkonnana. Olen väga nõus Kuressaare Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Madli-Maria Naulaineniga, kes kirjutab Koolielu portaalis, et kasutab Facebooki “klassi grupi haldamiseks, kus jagatakse kommentaare, arutatakse klassi- ja koolielu, toimuvad erinevad diskusioonid; omal moel on see ka kroonikaks klassi tegemistest – seal saab jagada pildialbumeid, registreerida erinevaid kooliväliseid üritusi jne.” (Naulainen 2012). Ka mina olen võtnud FB-s sõbraks oma praegusi õpilasi, et nendega seal suhelda või koostööd teha. Kõige meeldivam oli seejuures näha, et minu viiendikud lõid FB-s iseseisvalt raamatute lugemise grupi, kus nad arutasid loetud või veel lugemata raamatute üle. Põhjus, miks noored kirjutavad pigem sotsiaalses võrgustikus, mitte e-postitsi, on info edastamine ja vastukaja saamine kiiresti, reaalajas, sest meilid liiguvad nende jaoks aeglaselt. Ausalt öelda eelistan ka ise meili asemel tihti kiiremat suhtlemist. Naulainen jätkab: “Õpetajana on minu jaoks sotsiaalse võrgustiku keskkonnas üllatav ka hoopis teiselaadse info nägemine, mis klassiruumis märkamatuks jääb, läbi võrgustiku on võimalus vaadelda õpilaste huvisid, oskusi, teadmisi, mis tihtipeale aine kontekstis ei avaldu, saadud teadmiste põhjal avaneb aga ka mitmekesisem võimalus õpilase arengut suunata, lähtudes nende endi huvidest.” (Naulainen 2012). Ka selles olen temaga täiesti nõus.

  • Jagatud järjehoidjaid (nt Delicious.com, Diigo.com) ei ole ma veel õpilastega koos kasutanud, aga võimalus on täiesti olemas: mingi teema kohta materjalilinkide koondamine ühe märksõna alla. Kasutan Diigot, mis on minu meelest mugav ja lihtne. Millegipärast ei hakanud ma Deliciousi kunagi kasutama ja nüüd on see vist tasuline, nii et ka koolitustel õpetan Diigot.

  • Materjalide vahendamise keskkonnad (nt YouTube.com, Flickr.com, Slideshare.net) on õppetöös suureks abiks, neist leiab palju vajalikku materjali. Kardetavasti ei oska õpetajad neid keskkondi veel enda kasuks täiesti tööle panna, loodan aga, et suhtumine “YouTube on paha koht” on vähemalt kadunud. Mina kasutan neist kõige rohkem YouTube’i.

  • Vookogud (nt Netvibes.com, Pageflakes.com) ei ole õppetöös nähtavasti väga laialt kasutusel. Olen proovinud veidi Pagesflakesi, kuid see on ingliskeelne, mõni aeg tagasi kasutasin hoogsalt Netvibesi ja kiidan seda väga, aga nüüd on mul seal nii palju igasuguseid asju, et ei jõua järge pidada ja olen selle kõrvale lükanud. Õpetajaid koolitades tutvustan seda aja ikka. Mõni päev tagasi avastasin Google Readeri ja proovin nüüd, kuidas mulle see istub. Esialgu on positiivne mulje.

Sotsiaalse meedia vahendid mängivad hariduses suurt rolli, sest need pakuvad ammendamatuid võimalusi, kuid õpetajad ei ole neist alati eriti teadlikud ega oska oma tööd kergendada. Piiranguid ei oska välja tuua, ju pole neid minu jaoks nii väga olemas. Alati on võikalik leida kõige sobivam variant.

Kirjandus

Naulainen, M.-M. (7.09.2010). Õppija veerandi avalugu: Sotsiaalne meedia õppetöö rikastajana. Loetud aadressil http://koolielu.ee/info/readnews/49649/oppija-veerandi-avalugu-sotsiaalne-meedia-oppetoo-rikastajana


Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (Toim.), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (Toim.), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–30). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Advertisements

2 thoughts on “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud: sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana

  1. Pingback: Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud: kommentaare teemal “Sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana” | Piret õpib jälle

  2. Pingback: Õpihaldussüsteemid ja sotsiaalne meedia õpikeskkonnana | Liia e-jäljed

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s