Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud: õpihaldussüsteemid

Lugenud seekordse kodutöö esimest ülesannet (Vali üks õpihaldussüsteem (soovitavalt selline, millega sul on olnud kogemusi) ning analüüsi seda kui õpikeskkonda (vastavalt oma definitsioonile eelmisest nädalast) nii õppija kui õppejõu/õpetaja vaatenurgast), jäin paraku kohe jänni. Hoolimata õppematerjalidest ja aruteludest, on mul ikkagi terminid segamini.

Eelmisel korral õpikeskkonda enda jaoks defineerides leidsin riiklikule õppekavale toetudes, et see on nii vaimne, sotsiaalne, füüsiline kui lisaks ka virtuaalne, seega väga suur ja lai – kõik see, mis õppijat ümbritseb.

Õpihaldussüsteem on minu jaoks süsteem, kus hallatakse õppimist ehk kõike, mis sellega seotud, nt õppematerjalid (nii koostamine kui ka levitamine), tunniplaanid, kodutööd, tähtajad, õpetajana/koolitajana mõeldes ka õppijad ja nende kohta mõned andmed (hinded, tegemata tööd jm).

Kuna tuli lähtuda oma õpikeskkonna definitsioonist (minu oma ei lükatud ümber), peaksin ma seega analüüsima mingit õpihaldussüsteemi vaimsest, sotsiaalsest, füüsilisest ja virtuaalsest aspektist. Ilmselt ei ole seda aga eeldatud ja siin lähevadki mõisted segamini. (Usutavasti poleks neid mõtteid tulnud, kui kodutöö ülesandes poleks olnud öeldud, et vastavalt oma definitsioonile eelmisest nädalast.)

Niisiis tekkis küsimus, kumb on tegelikult n-ö suurem mõiste. Oma arvamuse najal tajun suuremana õpikeskkonda, mille üks osa on õppimise haldamine, aga võib-olla on hoopis vastupidi, õpikeskkond on õpihaldussüsteemi üks osa? Teisel juhul nimetaksin ma õpikeskkonda siis täpsustusega e- või virtuaalne. Samas tundub, et ka soovitatud lugemismaterjalis on need mõisted määratletud erinevalt, nt Moodle’it, IVA-t ja VIKO-t on alguses nimetatud õpikeskkonnaks, aga hiljem tehakse vahet: Moodle ja IVA on õpihaldussüsteemide loetelus ning VIKO keskkondade all. Selgust ei aita luua ka tõdemus, et eesti keeles on õpihaldusüsteemi mõiste sünonüümina kasutusel mõiste e-õppekeskkond.

Mis puutub sõnadesse õpe (õppe : õpet) ja õpp (õpi : õppi), siis esimene neist tähendab ÕS-i järgi peale õpetamise ka õppimist ja õpetamist koos ning teine ainult õppimist. Kõnekeeles on need enam-vähem samad, kuid oskuskeeles tehakse neil vajaduse korral vahet (eriti õppe+ ja õpi+-liitsõnad).

Olen varem kokku puutunud Moodle’i (õppija ja koolitajana), IVA (samuti õppija ja koolitajana) ning VIKO-ga (õpetajana).

Püüan analüüsida IVA-t kui õpihaldussüsteemi (ingl. k. Learning Management System, LMS) kitsamas mõistes, mis tähendab terviklikku õppetöö läbiviimiseks mõeldud vahendit. link!

IVA-s on olemas järgmised vahendid:

  • õppijate kaasamise ja suhtlusvahendid (TeadmusPaja, MeediaPaja, rühmaportfooliod, meilivahetus, IVA sisekirjad),
  • õppematerjalide edastamise vahendid, luua selles keskkonnas neid ei saa,
  • kursuse läbiviimise ja haldusvahendid (kodutööde haldus, testide läbiviimine, hindamine, kasutajate haldus, kursuste haldus).

Personaalsed töövahendid on õpetaja vaates. “Raamaturiiulile” lisab õppematerjale ja õpijuhiseid õpetaja, tema saab näha ka kursuse statistikat.

Õppija saab lisada oma materjale enda IVA veebilauale (“Raamaturiiulile” mitte) ja luua oma e-portfoolio, kuid selle miinus on suletus (ei saa esitada kandideerimistel jm). Õppijal on siiski vähe võimalusi.

Mulle isiklikult IVA ei meeldinud ja kõiki olemasolevaid vahendeid ei kasutanud. Koolitajana oli raske orienteeruda materjalides, kaustad ja alamkaustad läksid sageli segi, ei suutnud kohe õiget materjali leida. Viga võis olla muidugi ka minus J. Õppijad ei olnud samuti sellest vaimustuses, ka neid häiris selle struktuur, ei leitud vajalikke lehekülgi ja materjali kiiresti üles.

Oma eesmärgi õpihaldussüsteemina IVA täidab, kuid tundub, et tagasihoidlikult.

Kodutöö teine ülesanne: õpihaldussüsteemide poolt ja vastu

Kuna õpihaldussüsteem on minu jaoks süsteem, kus hallatakse õppimist ehk kõike, mis sellega seotud, siis olen seda meelt, et võiks olla üks üldine süsteem, mille alla saaks koondada erinevad keskkonnad ja vahendid. Praegu kipuvad kõik asjad laiali olema. Enda jaoks olen umbes midagi sellist saavutanud Pbworksi kasutades (esilehel tabelina eri alajaotised, mitte serval pisikeses kirja), aga see on siiski vähe ja pole päris see.

Arvan, et õpihaldussüsteemi kui sellist on vaja. Seda mõtet pooldavad ka Tony Bates ja David Wilkins.

Advertisements

One thought on “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud: õpihaldussüsteemid

  1. Pingback: Õpihaldussüsteemide nädala kokkuvõte | Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s